Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele. Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste: rohkem vajub=enrgiakulu suurem *libedus: libedab=rohkem. Mis põhimõttel on võimalik määrata õlavarre kakspealihases tekkivat tõmbejõudu Fm käe hoidmisel näidatud asendis? Millest sõltub Fm väärtus? Mf=Mp. Fm väärtus sõltub *luukangide pikkusest *jõuõla nurgast *raskuskestmest
• probleemi ülesseadmine - sõnastatakse probleem(id), esitatakse küsimus(ed); • mõistete seletamine - defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad; • sisujuht - antakse ülevaade teemast, selle osadest ja teksti eesmärgist; • tsitaat - kindlale autorile kuuluv sõnasõnaline seisukoht, ütlus, luulerida vms; • päevateemaline põige - leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide; • ilukirjanduslik põige - leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide ilukirjanduslikust teosest. Puhtaid tüüpe on väga harva. Sissejuhatuse RUSIKAREEGEL – 1. lause viib teema juurde, on üldisem; 2.- 4. lause seletavad teemat veidi täpsemalt; 5. lause esitab põhiväite või probleemi. Kirjandi põhiidee
teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse? - tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade. - kohe asja juurde - alustatakse teema arendusega. 2. Lõpetus Eesmärgid: - tuua esile teksti tuum, põhiidee; Mida sa öelda tahtsid? - esitada hinnang; - teravndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; - võtta kirjutatu kokku; Lõpetus ja sissejuhatus võiksid kokku langeda. nt
olla. · Probleemi püstitamine sõnastatakse probleemid, esitatakse küsimused. · Mõistete seletamine defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad. · Sisujuht antakse ülevaade teemast, selle osadest ja teksti eesmärgist. · Tsitaat esitatakse kindlale autorile kuuluv sõnasõnaline seisukoht, ütlus, luulerida vms. · Päevateemaline põige leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide aktuaalsetest päevasündmustest. · Ilukirjanduslik põige leitakse teema ja sellest lähtuvate probleemidega seostuv näide ilukirjanduslikust teosest. Teemaarendus, lõik Arendus selgitab lugejale lõigu tuummõtet tõsiasjade, näidete, võrdluste, põhjenduste, tsitaatide abil. Kuidas iga lõik just antud juhul üles ehitatud on, sõltub sellest, milliste võtete
Knowledge Management. Retrieved December 13, 2016, from https://www.researchgate.net/profile/Flavia_Santoro2/publication/221513542_Applyi ng_Group_Storytelling_in_Knowledge_Management/links/5420517e0cf241a65a1dba 85.pdf Storytelling. (2016). Retrieved December 10, 2016, from Storytelling: http://www.kstoolkit.org/Storytelling Vaino, M. (2013). Postimees. Retrieved December 10, 2016, from Maarja Vaino: peaministri põige narratoloogiasse: http://m.postimees.ee/section/1200/2797392 9
Sissejuhatuse koostamsie erinevad võimalused: 1) Huvilugu- esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla osaline 2) Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks 3) Mõiste selgitamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad 4) Sisujuht antakse ülevaade teksti teemast, osadest ja eesmärkidest 5) Päevateemaline põige tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakajaline näide 6) Ajalooline ülevaade alustatakse nähtuse või probleemi juurest, antakse ajalooline ülevaade 7) In medias res ( kohe asja juurde) alustatakse kohe teemaarendusega 18. Teemaarenduse struktureerumine, nn kondikava koostamine Lõigud peavad moodustama sisuliku terviku. Kirjand peab arendama põhiideed, mitte illustreerima pealkirja.Struktureerimise käigus tuleb puuduvad argumendid juurde kirjutada.
järjekindlat järgimist, olgugi et inspireerivaid mõjusid jagub. Ehin saab teiseks silmapaistvamaks eesti keeles kirjutavaks sürrealistiks pärast Ilmar Laabanit. Mõlema luuletaja keeletunnetus jääb sügavalt individuaalseks, seega võib Ehini tunnistusi Laabani mõjudest pidada eelkõige vaid tõenduseks viljastavast tõukest meetodi leidmisel. Ehin, keda on nimetatud ka absurdimeistriks, ei tagane hilisemaski luules sürrealistlikust liinist, kuid siiski tekib teatav põige ta loomingusse 1970. ja 1980. aastate vahetusel eriti luulekogus ,,Vaimusõõrmed" (1978), kus Ehin harrastab mänge klassikaliste vormidega ja kus muuski mõttes võib näha väikest lähenemist traditsioonilisele mallile. See lähedus muutub aga taas illusoorseks 1990. aastatel kirjutatud tekstides, samal ajal tähtsustub Ehini looming juba ka muutunud kirjanduslikus ümbruses. Uuemas kirjanduses on väljapaistev Ehini kogu ,,Teadvus on ussinahk" (1995), suuremat osa aastakümnete jooksul
püstitamisega (küsilausega või ideelausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline; 2. probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks; 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti sel juhul, kui need on mitmeti tõlgendatavad; 4. tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi
Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1.Huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline. 2.Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks. 3.Mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. 4.Tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest. 5.Päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi
· Staatiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas muutumatud, reeglina on need koormused väikesed ning inimese poolt hästi prognoositavad · Dünaamiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas kiirelt muutuvad, põhjustades inertsijõudusid, mis võivad olla mõnikord väga suured. Dünaamilised koormused on inimese poolt halvasti prognoositavad Deformatsioonide liigid: · Surve · Tõmme · Paine · Vääne · Põige Survedeformatsioonid · Tekivad: -raskuste tõstmisel -tugipinnalt äratõugete kõnnil -jooksul ja hüpetes kõrgustest kukkumisel · Liikumisaparaadile mõjuvad: -keha raskusjõud -väliste koormuste kaal -inertsijõud (liikumisel) -toereaktsioonid · Survekoormuste mõjul deformeeruvad: -lülisammas -jalavõlvid -tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet
probleemi püstitamine esitatakse probleem väitena või sõnastatakse see kysimusena. 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatud mõistet või mõisteid ja juhul kui nad on mitmeti mõistetavaid või raskesti mõistetav 4. sisujuht antakse ülevaade teksti teemast osadest ja eesmärkidest 5. tsitaat esitatakse sobiv tsitaat mis ei tohi olla liiga tuntud või liiga kulunud, lisatakse omapoolne tõlgendus kommentaarile 6. päevateemaline põige tuuakse näide meediast või elust mis on seatud selle pealkirjaga. 7. ajalooline ülevaade alustatakse nähtuse või probleemi juurtest ja jõutakse ülevaatega tänapäevani. Ei tohi pikaks venitada 8. in mediasres (kohe asja juurde) alustatakse kohe probleemi käsitlusega tüüpilised vead sissejuhatuses. 1. korratakse sõna-sõnalt pealkirja või teemat 2. venitatakse liiga pikaks 3. räägitakse ise endast mitte teemast 4
annaabi.ee 
