Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga
Suurus: 1,7MB Mis on CPU-Z? CPU-Z on vabavara, mis kogub infot mõnedelt peamiselt kasutatavatelt süsteemi seadetelt. Kirjeldatud on järgmist infot: CPU (Protsessor) · Nimi ja number. · Tuuma väljalase ja protsess. · Pakend. · Tuuma voolutarve. · Sisemised ja välimised kellad, kella kordaja. · Toetatud juhiste seaded. · Vahemälu informatsioon. Emaplaat · Tootja, mudel ja väljalase. · BIOSe mudel ja kuupäev. · Kiibistik (põhjasild ja lõunasild) ja sensor. · Graafika pesa. Mälu · Sagedus ja ajastus. · Mudeli kirjeldus, kasutades SPD (Serial Presence Detect) : tootja, seeria number, ajastuste tabel. Süsteem · Windowsi ja DirectX-i versioon. Kokkuvõtteks CPU-Z on väga informatiivne ja kaasajastatud diagnostikavahend. Seda kasutavad IT gurud ülemaailma ja kes vähegi arvutit tunneb, võiks teada selle programmi olemasolu ning vajadusel ka seda kasutada.
Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3 toide Emaplaati kirjeldus Põhjasild 4x DDR3 pesa Protsessori (mälupesa) pesa Tagapaneeli ühendused Esipaneeli USB 3.0 ühendus PCI Express siin 6x SATA pesa PCI siin Lõunasild BIOS ATA SATA kontroller kontroller patarei 4
PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugikiibistiku järgi Tugikiibistik Kontrollib bittide liiklemist protsessori (CPU), süsteemi mälu ja emaplaadi siinide vahel Kontrollib/juhib kõiki emaplaadi komponente Üldjuhul koosneb kahest kiibist: Põhjasild Lõunasild Siinid Siinide abil toimub arvuti sisene andmevahetus Siinid jagunevad andmesiinideks ja aadressisiinideks FSB (frontside bus) BSB (backside bus)
arvata, et plaadil mälu hoopiski puudub. Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on
Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). o Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb
mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on
mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 08 Andres Nurk Põhjasild ja lõunasild Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2010 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................
komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust. Tihtipeale on kibistiku puhul tegemist kahe eraldi seisva üksusega mida kutsutakse põhjasillaks ja lõunasillaks. Põhjasild ühendab protsessori väga suurt andmeedastus kiirust nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud. Tänapäeval tuleb kiibistike erinevate tootjate käest, näiteks AMD, Intel, Nvidia, Broadcom ja teised. Protsessor paigaldatakse emaplaadi küljes protsessori pesasse. Protsessori pesasi on tänapäeval
Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani. Videokaarte on toodetud nii ISA kui PCI pessa. Paraku polnud pesade info läbilaskevõime videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express). Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3. Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus. Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki. CPU pesa või sokkel on elektriline komponent, mis kinnitub trükkplaadile (PCB) ning on mõeldud CPU majutamiseks. See on spetsiaalne mikroskeemi sokkel, mis on disainitud väga
protsessorile AMD mikroprotsessor Elektritoit e-element Põhjasild DIMM Lõunasild mälupesad Joonis 2 IDE 1 pesad
Chipset jaotatakse kaheks - põhja sild ja lõuna sild (North bridge and South bridge). Kahte andmevahetuskanalit ühendav sild. Mida suurem sild põhja ja lõuna vahel, seda kiiremini andmed jõuavad protsessorisse ja mällu. Chipset kodeerib aadresse. CPU pöördub mällu andmete saamiseks. Chipset tõlgib ära CPU palve. Cache'i saadetakse esimesena. Toimub siinide bufferdamine - chipset omab vastavaid andme buffreid, mida suuremad, seda parem chipset. Joonis 17 - Põhjasild Joonis 18 - Lõunasild Pordid Järjestikport - (serial port) Port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a
arvuti siseseadmete (ja kaudselt ka välisseadmete) vahel. Emaplaadi külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed ja kaudselt ka kõik välisseadmed. Kui kujutada arvutit ette inimesena, siis oleks emaplaadil nävisüsteemi ülesanded. Emaplaadil liikuvat infot kontrollib ja haldab emaplaadi kiibistik. Kiibistik koosneb reeglina ühest-kahest kontrollerist. Klassikaliselt on neid kontrollereid kaks: põhja- ja lõunasild. Põhjasild (mälukontroller, peajagur) haldab reeglina kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust. Kiiret omavahelist andmevahetust vajavad kindlasti protsessor, mälu, graafikakaart ning lõunasild. Lõunasild omakorda haldab kõiki ülejäänud komponentide omavahelist suhtlust. Kaasajal on mälukontroller ehitatud mõningatel juhtudel protsessori sisse ja seega kadunud ka vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele ning tihti on kogu kiibistik koondatud ühe
1 4 5 Joonis 21. Tüüpiline emaplaat: 1 jadaportide pistikupesad, 2 salvestusseadme jadaliides (Serial ATA), 3 akupatarei, 4 salvestusseadme rööpliides (Parallel ATA), 5 disketiseadme liides, 6 emaplaadi toitepesa, 7 mälumoodulite pesad, 8 lõunasild, 9 laiendusplaatide (PCI) pesad, 10 laiendusplaadi (AGP) pesa, 11 põhjasild (katab radiaator), 12 protsessori pesa, 13 jahuti kinnitus 12 Kogu info liikumine arvutisüsteemis toimub läbi emaplaadi (motherboard) emaplaat on just- kui ,,koridor", sidudes komponendid tervikuks. Oma ülesannete täitmiseks asub emaplaadil tugikiibistik (chipset), mis koosneb kahest osast: põhja- ja lõunasillast (northbridge, south- bridge)
annaabi.ee 
