liikumise jälgimisel taevavõlvil. Ööpäev algab siis, kui Päike on kõige madalamas asendis vaatluskoha suhtes ja keskpäev on siis, kui Päike on kõige kõrgemas asendis. Seda aega saab mõõta päikesekella abil maasse sobiva kaldenurga all torgatud vaia varju liikumine annab meile tõelise päikeseaja. Päike ei liigu taevavõlvil ühtlaselt, mistõttu tõelised ööpäevad ei ole võrdse pikkusega. Seepärast on päikeseaja praktiliseks kasutamiseks loodud kohalik keskmine päikeseaeg, mida määratakse fiktiivse (kujuteldava) Päikese liikumise järgi. Päikese ööpäeva pikkuse muutumise põhjuseks on aga Maa orbiidi elliptilisus ja Maa telje kallutatus orbiiditasandi suhtes. Ühe täispöörde sooritab Maa 24 tunniga. Et ühe täispöörde tegemiseks pöördub Maa 360°, pöördub ta ühe tunniga 15° võrra. Kui liikuda itta või läände 15° võrra, muutub kohalik aeg (päikeseaeg) 1 tunni võrra. Perioodi, mille vältel Päike teeb ühe täistiiru taevavõlvil,
ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5.2 astronoomilist ühikut, arvuta Kepleri 3.seaduse põhjal Jupiter aasta kestvus. 28.9
Peale kella leiutaja surma 1990ndate keskel kelli enam ei toodeta. ajavöönd Ajavöönd on 15 pikkuskraadi laiune ühelt pooluselt teiseni ulatuv "riba" Maal, kus kehtib üks ja sama kellaaeg vööndiaeg. Ajavööndeid on 24. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvuga (360°/24h=15°). Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi meridiaanist lähtuvalt: sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik päikeseaeg ehk maailmaaeg. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Selliselt arvutades jääks osa Saaremaast ja Hiiumaast muust Eestist erinevasse ajavööndisse. Et lihtsustada aja arvestamist ühe riigi piires, loetakse ajavööndite piirideks mitte meridiaane, vaid riigi- (näiteks Eesti ja Venemaa vahel) ja halduspiire (näiteks Ameerika Ühendriikides ja Venemaal) Geoloogiline aeg
Selle pindala on 117,8 km² koos 495 781 inimesega (seisuga 2002). President Mary Patricia McAleese valiti ametisse juba aastal 1997 ja täidab praegult oma teist ametiaega. Peaminister on Brian Cowen. Iirimaal on kaks ametlikku riigikeelt iiri (räägitakse peamiselt Lääne-Iirimaal) ja inglise keel. Iirimaa iseseisvus 6. detsembril 1921. Rahaühikuks on euro (EUR) 2002. aasta veebruarist. Iirimaa asub maailmaaja (nullmeridiaani (läbib Greenwichi) kohalik päikeseaeg) ajavö öndis, suvel aga +1 ajavööndis. Riigihümn kannab nime Amhrán na bhFiann . Joonis 2: Iirimaa riigilipp Joonis 3: Iirimaa riigivapp Kasutatud kirjandus: http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm maailma maade nimed http://www.countrywatch.com/pdfs/IE_cntymap.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa http://en.wikipedia.org/wiki/Republic_of_Ireland http://et
12. millised on sisemised kliimat kujundavad tegurid? Atmosfääri koostis, atmosfääri mass, ookeani koostis ja mass, ookeanide ja maismaa jaotus, reljeef, tegevpinna struktuur 13. milliste teadustega on meteoroloogia ja klimatoloogia kõige tihedamalt seotud? Astronoomia, geograafilised teadused, füüsikaline geograafia, mullateadus, kartograafia, bioloogia, agronoomia 14. mis on tõeline päikeseaeg? Aeg, mis määratakse tõelise päikese näiva liikumise kaudu taevavõlvil. 15. mis on vööndiaeg? Samas vööndis kehtib ühesugune aeg, milleks on võetud vööndit keskelt läbiva meridiaani kohalik keskmine päikeseaeg 16. millised on maailma kliimaprogrammi peamised eesmärgid ja ülesanded? Kindlustada rahvusvaheline koostöö ülemaailmse ilmavaatlusjaamade võrgu rajamisel.
Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest Algmeridiaan merdiaan mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeriaani pikkuskraad on 0. Geograafilised koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafiline laius - nurk ekvatoriaaltasapinna ja antud punkti vahel, mida mõõdetakse kraadides. Vööndiaeg ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Maailmaaeg nullmeridiaani kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal Maakoor Maa tahke pindmine kest, koosned põhiliselt ränirikkaist kivimeist. Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Tuum asub maakoore keskel. Laam litosfääri osa, mis piirneb sisemiselt aktiivsete vöönditega. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mi son vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
)3.Sünoptiline ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva info analüüsi ja uurimisega üle laia,sünoptilise piirkonna,et idetifitseerida sünoptilises skaalas atmosfääri süsteeme.Põhiline rõhk on mesoskaala nähtusel)4.Klimatoloogia.Ilmteaduse rakenduslikud aspektid: atm.met. , atm. keemia ja õhusaaste met. , atm. turbulents, geometeoroloogia, ehitusmeteoroloogia, linnamet. , pilvede ja sademete füüsika, radari met. jt.Ajaskaalad: Greenwichi aeg - päikeseaeg meridiaanil, mis läbib Greenwichi Kuninglikku Observatooriumi inglismaal. Selle aja järgi on keskpäev, kui Päike Greenwichi kohal taevas kõige kõrgemal. Tõeline päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + ajavõrrand. Ajavõrrand näitab tegeliku päikeseaja erinevust keskmisest, mis võib olla kuni ±17 minutit. Erinevus tekib Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest ümber Päikese. Ajavõrrandi muutumist aasta jooksul näitab taevakalendril keskmine valge kõverjoon
kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E. Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24. GEOLOOGIA LAAMAD Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus. LAAMADE TEINETEISEST EEMALDUMINE - seda põhjustavad vahevöö sügavusest üles kerkivad tulikuumad magmavoolud. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest
Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole need, mille täissajaliste arv ei jagu 4-ga). Seda kalendrit nimetatakse gregooriuse ehk uueks kalendriks. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Astronoomiline aeg. Vööndiaeg Päikeseaeg on mingil ajahetkel erinevatel geograafilistel pikkustel erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e. Greenwichi meridiaan.
energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus. Insolatsioon nim Päikeselt saabuvat Ajaskaalad: Greenwichi aeg (õhu mass jääb ju samaks!), õhk muutub Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb kiirgusvoogu horisontaal või kaldpinnale. päikeseaeg meridiaanil, mis läbib "ujuvaks" ja hakkab ülespoole kerkima. mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam Hajuskiirgus ja albeedo Albeedo (ladina Greenwichi Kuninglikku Jahedam õhk langeb ja asendab kuuma
Paralleelid on kujutletavad täisringid, mis on ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril, poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani. 10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest geograafiliste koordinaatide määramisel. -*Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. *Kohalik aeg- 11. Kalendri mõiste, mis alusel on koostatud enamkasutatud kalendritüübid. Kuidas kujunes Euroopas kasutusel olev kaasaegne kalender ja selle nimetus. - Kalender on kindel ajaarvamissüsteem
1)Valge I 200 J/m2 2)Valge II - 250 J/m2 eestlased 3) Valge III 350 J/m2 araablased 4)Helepruun 500 J/m2 5)Pruun 800 J/m2 6) Must 1500 J/m2 Tegijapoiss 2010 Kohalik keskmine päikese aeg on GMT tuginev ajasüsteem , millest GMT-d on korrigeeritud vastaval asukoha mediaani idapikkusele E. Selle aja järgi leitakse vist millal on päike kulmineerunud . Tavaliselt kell 12 peäval +- 15 minta. Kohalik keskmine aeg = GMT + 1/15E E- asukoha idapikkus kraadides. Tõeline päikeseaeg (TST) on selline ajasusteem, milles kell 12:00 TST on Päikese korgus antud paeval antud geograafilise idapikkuse juures maksimaalne. Seda kella tuleb korrigeerida, sest see üldiselt muutub ia päev umbes 30 sekundit. tõeline päikeseaeg = kohalik keskmine aeg - ajavõrrandiga arvutatav parand Tõeline päikese aeg TST= GMT + 1/15 E AV E tartu tähetorni laiuskraad ilmselt ja AV Tartu tähetorni parand.
Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. 11.Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender
Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. 10. Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja
annaabi.ee 
