Mõne banaaniliigi ebavars võib olla kuni 15 meetrit pikk. Banaane on kokku umbes 400 sorti. Mõned tuntumad: Keedu- ehk jahubanaanid on paljudes troopikamaades põhitoiduaineks. Nad on kollase, rohelise, punase või violetja koorega. Viljaliha meenutab maitselt jahust kartulit. Dessert- ehk puuviljabanaanid on kollakas-valge magusa ja mahlaka lihaga, natuke hapuka maitsega. Nad on algselt rohelised, valminult kollase sileda koorega. Suurem osa dessert banaane süüakse värske puuviljana. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Punaseid banaane kasvatatakse Keenias ja tuuakse sisse Euroopasse. Nii viljaliha, kui ka koor on punakad. Õunabanaanid veetakse sisse Keeniast ja Brasiiliast. Väikesed (8-10 cm) hapukad, meenutavad õuna maitset. Kääbusbanaanide vili on väga väike. Enamasti on tuntud suhkurdatult või konserveeritud kujul. Kasvatatakse Tais ja Malaisias. 1.2 Banaani tervislikkusest inimese tervisele
täiskõhutunde. Tee, kohv, dieetjoogid on lubatud, kui need on kalorivabad. - Söö iga päev poolteist supilusikatäit kaerakliisid (raputa näiteks jogurti sisse) .- Jaluta iga päev vähemalt 20 minutit. 2. Kaalulangetus Kes eelmise faasiga edukalt hakkama sai, võib endale eesmärgiks võtta oma kehakaalu stabiliseerimise ja uue kaalukaotuse. Nüüd võib igal teisel päeval jälle süsivesikuid tarbida nii juur- kui ka puuviljana. Energiavaru suureneb aeglaselt. Ära muretse, kui kaal seisma jääb, jätka plaani kohaselt. See võib olla sellest tingitud, et keha kogub endasse vett. Menüü: - Kombineeri liha ja kalatoitudega järgmisi köögi- ja juurvilju: spargel, brokkoli, kurk, kapsas (kõik sordid), seller, sibul, paprika, kõrvits, spinat, salat, redis, sojaoad, suvikõrvits, tomatid, porgand, peet. - Seened - Väldi kartulit, riisi, maisi, herneid, ubasid, läätsi ja avokaadot.
Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine
Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas. Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine
vanillinüanssi ja küpset kollast õuna Chenin Blanc (Pinot Blanco) veinid on aromaatsed, hea happega, puuviljaaed Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, kasv. Põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Colombard Vana Cognaci piirkonna viinamari, kasutati konjaki valmistamisel; Califronias sai enamlevinud sordiks ja veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happesusega, veidi kommertslikud Cortese Itaalia sort, vein on puuviljana, värske, aromaatne tsitrulise järelmaitsega Furmint peen, kliimakartlik sort, kasvatatakse Ungaris, kuivad valged veinid on nautraalse happe ja erksa õunamaitsega Garganega Kirde-Itaalia mari, veindi on elegantsed, peene tsitruse, mahlase happe ja mandlise järelmaitsega Gewürztraminer teravamaitseline sort, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga, annab täidlaseid, veidi õliseid veine, rikkaliku troopiliste puuviljade aroomi ja pika vürtsika järelmaitsega
muutuvaid vilju nagu lillkapsas ja porgand. Toas paberkotti pandult valmib kõva virsik päeva-paariga. Küpseid virsikuid ei saa kuigi kaua säilitada. Kasutamine Küpsusaste on tähtis. Viljad võivad tunduda kõvad, kuid koor peab vajutamisel veidi järele andma. Virsikud on käsitlemisele väga tundlikud. Roosakasoranz küps virsik on nii isuäratav, et enamasti süüakse teda lihtsalt puuviljana. Karvane koor irdub vilja küljest hõlpsasti, kui kasta vilja 30 sekundiks keeva ning seejärel kiiresti jääkülma vette, et peatada kuumuse tungimine vilja sisemusse. Virsik sobib hästi kokku teiste puuviljade ja marjadega ning paljudesse toitudesse, ka mahla valmistamiseks. Vitamiinid Toitained Toiteelemendid
Sellest hakati tegema sigarikarpe, sest sedreeli lõhn tugevdas sigarite aroomi ja annab lõhnabuketile omapärase varjundi. Makoree marjade luuseeme sisaldab dumoriõli, mida kasutatakse söögiks ning ka tehnilisteks otstarveteks. Makoreed kultiveeritakse kohtades, kus õlipalm ei kasva. Üks täiseas puu annab umbes 30 kg õli aastas. Kompvekipuud kultiveeritakse magusate viljaraagude tõttu. Viljaraod on magusad, neid süüakse puuviljana, pressitult ka maiustustena. Kasutatakse ka mööbli ja muusikariistade valmistamiseks. Persimonipuud kasvatatakse ilupuuna. See on väga viljakas. Viljad ei ole maitsvad, neid tuleb töödelda, kuid need on väga toitvad, sest sisaldavad palju suhkrut ja seetõttu kasvatatakse ka viljapuuna. Valmistatakse näiteks golfikepilabasid ja skulptuure. India raudpuu on ääretult kõva, tavaline kirves sellele peale ei hakka, töödeldakse vaid masinatega
peene terava riiviga ära, segage vähese suhkruga ja säilitage pisikese topsiga külmkapis. Kasutage järelroogade ja küpsetiste maitsestamiseks. Märksõna Sukaad juurest saate ka lugeda, kuidas kiiresti valmistada nn valesukaadi küpsetiste maitsestamiseks. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Mõruapelsinid, millest tuntuimaks sordiks on Seville, leiavad kasutust keediste ja marmelaadide valmistamisel ning kuulsate likööride Grand Marnier ja Curaçao maitsestamisel. Sort nimega Bergamot annab erilise maitsenüansi kuulsale musta tee brändile Earl Grey.
Kiivi ehk kiivimari on puuvili, mille eksport Euroopa maadesse, sealhulgas ka Eestisse on kiiresti kasvanud. Praegu on kiivi eksootiline maine juba kadumas. Müüakse enamasti tükiviisi. Säilib hästi. Külmikus 0- +0,5C temperatuuril ja 90% õhuniiskuse juures võib säilida mõne kuu, isegi kuni pool aastat. Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab. Tarvitada võib väga mitmeti. Süüakse omaette puuviljana või lisatakse puuviljasalatitesse. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne tootmisel. Temast valmistatakse marmelaadi, zeleed, kompotte, pastasid, essentse jne. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:61- 62) Tsitrusviljad Tsitrused on koguselise toodangu poolest maailma suurim puuviljade rühm. Sellesse kuulub hulk puuvilju, mis kõik pärinevad Kagu-Aasiast (erand on greibipuu). (Kalju,K. 2007:9) Apelsin
söödavad. Pärast ainsa viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb, sest on oma bioloogilise ülesande täitnud. Kuna kultuurbanaani viljades seemneid pole, paljundatakse neid risoomitükkide abil. Sordiaretus on läinud kahes suunas: Esiteks kasvatatakse dessertbanaane ehk puuviljabanaane, mis on natuke hapuka maitsega magusa ja mahlaka lihaga. Neid turustatakse ka Eestis. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist. Suurem osa dessertbanaane süüakse värske puuviljana ja sellisena on banaan maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Teiseks jahubanaanid ehk keedubanaanid. Need on väga tärkliserikkad ja sisaldavad peaaegu 40% süsivesikuid. Jahubanaan on paljudes troopikamaades üks peamistest toiduallikatest. Kiubanaani ehk kanepbanaani kasvatatakse manillakanepi saamiseks. Manillakanepist saab valmistada nööre ja köisi
annaabi.ee 
