Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19
Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Soostiku keskosa rabas valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea-sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [] Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike. Kännukiht paikneb peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. []
mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas. Kuna kuivendatud soometsades paikneb põhiline osa puude juurestikust kõige pealmises, 10...20 cm turbakihis, võib kujuneda pikaaegse kuivendamise tulemusena selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. Temperatuurirezhiimi muutumine. Soode kuivendamine põhjustab olulisi muutusi maapinnalähedase õhu- ja mullakihi temperatuurireiimis. kuivendatud soos on maapinnalähedases õhukihis miinimumtemperatuurid madalamad ja
turbasambla e. sfagnumturvas (Sphagnetum S) tugevasti happeline ja toita. vaene, Tuhasus 25%-lt 15-ni kuni 7%-ni (LG1) rabades pHKCl 5,8-lt 2,6-ni 2. Tarnaturvas (Caricetum C) madalsoodes H5,6 1-lt 10 cmol+ kg-1 3. Puuturvas e. metsaturvas (Lignetum L) madalsoodes mustlepa-, kaseturvas, H8,2 30-lt 160 cmol+ kg-1 rabades männiturvas Endla Reintam, 2009 23 4
lagunemisastme korral huumusainena järele vaid 17%, s.t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50. Turba lagunemisastme ja mahumassi vahel on seos: Liik Lagunemisaste, % Mahumass Puuturvas 45 0,193 Tarnaturva 35 0,161 Pillirooturvas 35 0,152 lehtsamblaturvas 25 0,126 Lagunemisaste sõltub teatud määral botaanilisest koostisest, maksimaalne on see puuturbas, minimaalne samblaturba korral. Lagunemisaste grupeeritakse turbalasund: Vähelagunenud , kuni 20%; Keskmiselt lagunenud, 25…45%; Hästilagunenud > 50%. Turba lagunemisaste tehakse kindlaks välimääramise teel (turbaproovi pinna vaatlemine,
Turbas sisalduva süsiniku jt. elementide ringlus muutub näiteks inimtegevuse vahendusel. Pikaajalise kuivendamise ja puurindes toimunud muutuste tagajärjel muutub varise koosseis. Turbasammalde osatähtsus kujuneb tühiseks ning põhiosa moodustab puurindest pärinev varis. Koos sellega muutub ka turbalasundi kõige pealmise kihi koostis, milles turbasammalde asemel hakkab domineerima puurindest pärinev materjal - hakkab moodustuma hästi lagunenud puuturvas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena võib kujuneda selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused Soode kasutamine: turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö
Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b
1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO 3) (olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti,
kuivendada, siis see 30 cm turvast kuivab kokku. VIII Soomullad S tekivad kahel viisil: 1) veekogude kinnikasvamise tulemusena 2)turvastunud muldade (LG1, mis on happeline ja G1, mis on aluseline) soostumise tulemusena. Põhitunnuseks on , et pindmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. See turbakiht võib olla mitmeid meetreid tüse. Sel juhul räägitakse turbalasundist. Turba iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: 1) turbaliik, näiteks puuturvas, pillirootirvas, tarnaturvas, turbasamblaturvas jne. 2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori. Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda
annaabi.ee 
