mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb
Lubatud maksimum: 1000 A --Test läbitud-- Pööratud kujul: Tulemus: 0060.8 A Lubatud maksimum: 1000 A --Test läbitud-- OHT: Kui tulemus on suur, siis on korpus pinge all. Katse 6: Puuteosa lekkevool: Normaalolukord Eesmärk: Mõõta puutevoolu seadme elektrit juhtivate osadest. Normaalpolaarsuse ja pööratud polaarsusega. Tingimused: 1. Maksimum lekkevool: 100 A Tulemus: Seadmel puudub eraldiseisev puutepind, seetõttu katset sooritada ei saanud. Katse 7: Puuteosa lekkevool: Neutraal on katki 7 Eesmärk: Mõõta puutevoolu seadme elektrit juhtivate osadest. Normaalpolaarsuse ja pööratud polaarsusega. Tingimused: 1. Maksimum lekkevool: 500 A Tulemus: Seadmel puudub eraldiseisev puutepind, seetõttu katset sooritada ei saanud. Katse 8: Puutevool: Kaitsejuht lahti Eesmärk:
Sõltub väljatugevusest. On võrdeline väljatugevuse ruudu keskväärtusega. Infravalgus kiirgavad kõik soojad kehad. Valgus mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel >760. Ultravalgus Valgus mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. <380. Valguse difraktsioon Huygensi printsiip Selle kohaselt on iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Koherentseid valguslaineid võivad tekitada laser või kui üks laine jada jaguneb kaheks mis pärast uuesti liituvad.
KLASS Linnud *elavad igal pool *2 paari jäsemeid- 1 paar tiivad *1 neel *2kordne hingamine *puudub uriinipõis KLASS Imetajad *püsisoojased *neljakambriline süda *piimanäärmed+ karvkate *sisetoes- skelett *looda areneb emakas *talvitutakse parasvöötmes 9) Selgroogsete klasside kohastumised elupaigaga Vees elajad:voolujooneline keha, ujunahad, nahk karvadeta, uimed, ruumikas kops, vähe järglasi, paks rasvakiht Kiired jooksjad: tugevad pikad jalad, tugev sale keha, väike puutepind maaga, tugevad lõuad, pikad sabad- tasakaal, manöövedamisvõime Hüppajad: tugevad pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, pikk saba Suur kehamass: segatoidulised, aeglased, suur lihasmass, lisakaitse, aeglane paljunemine Mullas elavad: suured esijalad, haistmine ja kompimine Poolveeline: lai saba, ujulestadega tagajalad, voolujooneline, rasvane karvkate, suur kopsumaht Puudega seotud: hea kaugustaju, pikad jäsemed+ saba, kaitsevärvus, hea koordinatsioon
Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. See, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist.
- on lühema jalaga ning piklikuma ja ovaalsema joogimahutajaga. - Saab nii punast kui ka valget veini juua sellest klaasist. - Erinevus saabub alles siis, kui veinitundmise tase on jõudnud sinnamaani, kus hakatakse jooma vanemaid, täidlasemaid ning tihedama tekstuuriga Burgundia tüüpi veine. 24.Burgundia klaas - on pika, sihvaka jala otsas olev laipõhjaline klaas ja mille suu koondub väikeseks sõõriks. - Burgundia klaasi suurem ja laiem puutepind veiniga intensiivistab lõhnu ning tõstab veini aroominäitajaid. Maitsetega on sama lugu. - Kui Burgundia klaas koondab aroome, siis samas see klaas ka mõjutab seda, kuidas vein suhu voolab. - Burgundia laiast klaasist voolab vein ka keele külgedele, samal ajal kui Bordeaux' klaas laseb märjukesel kõigepealt puutuda kokku keele tipuga ning alles seejärel libiseda mööda keele keskosa. - Burgundia klaas taandab ka suhkru ning magususe. 25
need ei ole üksteisest sõltuvad. Puutetundlikud ekraanid 1. Takistuslikud koosneb alusest, mille peal õhuke läbipaistev takistuslikust materjalist kiht, mis on samuti välisel painduval kihil. Kahe kihi vahel on isolaatorid, kui vajutada ekraanile siis puutuvad isolaatorit kokku ning tuvastatakse puutepunkt. Küllaltki odav tehnoloogia, pildikvaliteet kehv. 2. Mahtuvuslikud u 70% turust. Väga vastupidav, mustus ei sega. Pindmahtuvuslik: puutepind on ainult ühelt poolt kaetud läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkadesse on paigutatud elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Projekteeritud mahtuvuslik: ekraani pinnale moodustatakse juhtivatest ribadest võrk. Ribad kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel on mahutavus. 3. Infrapunapuute ekraan rahaautomaadid, tahvelarvutid. Ekraani
Takistuslik puuteekraan Kõval alusel klaas, mis on kaetud takistusliku materjaliga, välimine kiht painduv, kaetud takistusliku materjaliga. Kaks kihti eraldatud isolaatoritega. Kui painduvat kihti vajutada, puutuvad isolaatorid kokku. Puude palja v kinnastatud käega, odav, ei ole määrdumise suhtes tundlik, kuid pildi kvaliteet halb. Mahtuvuslik puuteekraan väga levinud. Kinnastatud käsi ei tööta. Pindmahtuvuslikud puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga, ekraani nurkades elektroodid, millega tekitatakse elektriväli pinnale(laengute liikumisest tekkinud voolu mõõdavad andurid). Projekteeritud mahtuvuslikud ekraani pinnale moodustatakse ITO(indium tina oksiid) ribadest võrk, ribad, kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel mahtuvus. Kui sõrm läheb ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab see osa
Kaks kihti on eraldatud väikeste isolaatoritega. Kui vajutada välimist painduvat kihti, puutuvad kaks ITO-ga kaetud kihti kokku isolaaturite vahel. Takistusliku puuteekraani hea omadus on, et puude võib olla palja sõrmega või ka kinnastatud käega, samuti võib vajutus toimuda mingi muu vahendiga. See on odav tehnoloogia. Kvaliteet pole kõige parem. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen). Jaguneb kaheks: Pindmahtuvuslikud puuteerkaanid – kaetakse puutepind ainult ühelt poole läbipaistva juhitava kihiga (ITO). Ekraani nurkades on elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm viia tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ja tekib laengute liikumine. Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanud – moodustatakse ekraani pinnale juhtivatest ribadest võrk. Kasutatakse
Maatrikstakistusliku puuteekraani juures jagatakse ekraan ribadeks ja veergudeks, mis kõik on ühendatud pingeallikate või anduritega ning kihtide kokkupuutumisel teeb kontroller kindlaks puute koordinaadid. Võimaldab kindlaks teha mitme punkti koordinaadid. 21.2. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen) Väga vastupidavad. Elektrit mittejuhtiv mustus ei sega ekraani tööd, samas ei toimi ka kinnastega puudutus. Kallim kui takistuslik. Pindmahtuvuslikud – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva (ITO) kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, mis vahelduvvoolu generaatorit kasutades tekitavad ekraani pinnale ühtlase elektrivälja. Kui juhtiv keha (sõrm) puutub tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ning laengute liikumist on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Kuna ITO
teeb kontroller kindlaks puutekoha. Võimaldab tuvastada mitut puudet, kui pingeallikad pole pidevalt ühendatud, vaid kommuteerimine toimub suurel sagedusel. Puude on võimalik nii palja käe kui ka kindaga või muu materjaliga. Tehnoloogia on odav ja pole määrdumise suhtes tundlik. Läbipaistvad kihid vähendavad pildi kvaliteeti. Painduv kiht võib kergesti viga saada, mis vähendab kasutusvaldkondi. Mahtuvuslik puuteekraan - Pindmahtuvuslikud puuteekraanid – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, millega tekitatakse elektriväli, kasutades vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm (juhtiv keha) viia tekkinud välja, muutub elektriväli ja tekib laengute liikumine. Tekkivat voolu on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Voolu muutuse suurus sõltub punkti kaugusest andurist (kaugemal muutub vool vähem)
Lainepindade vahekaugus joonisel on võrdne lainepikkusega, st lainepindu kujutatakse iga perioodi järel. Lainepinna ristsirget, mis näitab laine levimise suunda, nimetatakse kiireks. Laine levimist seletab Huygensi printsiip: iga lainefrondi punkt on uueks laineallikaks, kust hakkab levima nn. elementaarlaine. See on keralaine. Uue lainefrondi leidmiseks leitakse elementaarlainete puutepind (mähispind). Laine levib oma esialgse frondi levimise suunas. Teistes suundades elementaarlained kustutavad üksteist. Kuidas leida laine levimise kiirust? Kiirus on võrdne keha poolt ajaühikus läbitud teepikkusega. Aga laine on ju pidev, kus seal keha on? Polegi. Mõõtmiseks tuleks lainele märk "külge panna". Tegelikult ongi lainel märgid küljes: need on iseäralikud punktid, näiteks laine hari või põhi. Kui lainehari läbi s meetrit t sekundiga, siis on kiirus v = s/t.
annaabi.ee 
