Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel. Teistes kaardi punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Joonte moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi joonlõigu pikkust keral antud lõigu pikkusega projektsiooni tasandil. Saadud suhe on mõõtkava tegur. Pindala moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi ala pindala keral ja projektsiooni tasandil. Nende suhe on pindala mõõtkava tegur.
ds ' μ= ds mõõtkava muutub olenevalt φ j a Λ väärtusest ning seetõttu tuleb täpse mõõtkava all mõista elementaarsete läikude suhet . 9.Peamõõtkava.Erimõõtkava Peamõõtkava- kartomeetrilise mõõtmiste jaoks kirjutatakse kaardile selle üldine ehk peamõõtkava. Erimõõtkava on mõõtkava kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt. Ühtivad üldjuhul maaellipsoidi ja projektsiooni pinna puutejoonel,punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on
Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata. Eesti kaardi puhul ilmneb projektsioonidest tulev moonutus eelkõige arvutustes, inimsilm märkab erinevust siis, kui kaks kaarti kokku panna. Moonutustest tulenevalt eristatakse väikesemõõtkavaliste kaartide korral peamõõtkava ja erimõõtkava. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt.
Projektsiooni joonelise elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elementi ellipsoidil (sfääril) nimetatakse pikkuse mõõtkavaks Mõõtkava ϻ muutub olenevalt ϕ ja λ väärtustest ning seetõttu tuleb täpsete mõõtkavade all mõista elementaarsete lõikude suhet. 9. Mis on kaardi peamõõtkava? Erimõõtkava? Kus nad ühtuvad? Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Erimõõtkava on kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava ja erimõõtkava ühtivad üldjuhul maaellipsoidi (või –sfääri) ja projektsioonpinna puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34) 10
tuvastatakse puutepunkt. 5. Optiline puuteekraan Hajutatud valgustuse meetod: kasutatakse täielikku sisepeegeldust, IP-valgusdioodidega tekitatakse ekraani ees ühtlane foon, puudutusel tekib peegeldus, valgus lahkub, kaamera fikseerib pildi. Hajutatud pindvalgustuse meetod: IP- valgusdioodid asuvad pleksiklaasist puutepinna servades, puutepinna peal on valgusehajutaja millele saab suunata valgust kas ülevalt või alt, vastavalt sellele tekib puutekohas peegeldus v vari. Kaamera fikseerib. 6. Pindakustiline Ekraani kahes nurgas piesogeneraatorid, mille abil tekitatakse pindakustilised lained. Servades on lainete peegeldajad. Kahes teises nurgas piesovastuvõtjad, mis fikseerivad pildi. 7. Jõutundlik puuteekraan pangaautomaadid, puutepind kinnitatakse piesoandurile, mis muudab füüsilise jõu elektrijõuks. Puutepunkt leitakse survete erinevuste järgi.
ekraani ees infrapunavalguse ühtlane foon ja pildi fikseerib kaamera. Puudutusel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Kaamera fikseerib muutuse. 35 Hajutatud pinnavalgustuse meetod – dioodid asuvad puutepinna servades. Pinna peale paigutatakse valguse hajutaja. Kaamera fikseerib puutepinna eest suunatud valguse korral puutekohas varju ning puutepinna tagant tuleva valguse korral puutekohas peegelduse. Nende järgi määrab koordinaadid. 21.6. Pindakustilised lained (Surface acoustic waves) Ekraani kahes nurgas on piesogeneraatorid, servades pindakustiliste lainete peegeldajad ning kahes teises nurgas on piesovastuvõtjad mis fikseerivad tekkiva võngete pildi. Puute korral võnked selles punktis sumbuvad. Vastuvõtja kaugusest sõltub peeglist tulevate võngete viide, selle kaudu tehakse kindlaks puute asukoht. 21.7. Jõutundlik puuteekraan (Force-Based)
häbemekarvadega. Suured häbememokad – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul
häbemekarvadega. Suured häbememokad häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul
Võimalik on tuvastada mitut puudet, kuni valgust jätkub. Seega on otstarbekas paigutada dioodid kõikidesse servadesse - Hajutatud pinnavalgustuse meetod – dioodid endiselt puutepinna servades. Kasutatakse spetsiaalset pleksiklaasi, mille osakesed on nagu peeglid, mis jaotavad infrapunase välja ühtlaselt. Puutepinnale paigutatakse hajutaja, millel võib suunata valgust alt või ülevalt. Eest suunatud valguse korral registreerib kaamera puutekohas varju, tagant tuleva valguse korral tekib puutekohas suurem peegeldus, mille fikseerib kaamera. Selle järgi saadakse puutepunkt. Pindakustilised lained Tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatoritega, tavaliselt kahes nurgas. Servades asuvad pindakustiliste lainete peegeldajad. Teises kahes nurgas on piesovastuvõtjad, mis registreerivad võngete pildi. Puutepunktis võnked sumbuvad. Vastuvõtja kaugusest
Muutused fikseeritakse kaamerate abil, mis asuvad ekraani taga. Hajutatud pinnavalguse meetod – infrapunavalgusdioodid asuvad endiselt pleksiklaasist puutepinna servadel. Kasutatakse spets pleksiklaasi, mille osakesed on nagu peeglid, mis jaotavad infrapunase valguse välja ühtlaselt. Puutepinna peale paigutatakse valguse hajutaja, millele võib suunata infrapunavalgusdioodide valguse alt või õlevalt. Puutepinna eest suunatud valguse korral registreerib kaamera puutekohas varju. Tekib suurem peegelddus. Pindakustilised lained. Vähe levinud. Pindakustilised lained tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatorite abil. Jõutundlik puuteekraan. Kasut pangaautomaatides jne. Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem on tekkiv laeng. Pilet 20 1. Multipleksor, demultipleksor. (p6) 2. Virtuaalmälu. (p8) 3. Puutetundlikud ekraanid. (p19) Multipleksor, demultipleksor
annaabi.ee 
