esmase koosluse. Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut 4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised põlendikud on tarvis puutaimede toitumise seisukohalt võimalikult kiiresti uuendada, sest põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis- ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine). Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised
Enne seda kasutati eranditult lausmetsakorraldust. SMI põhjal saadud metsade tagavara ja tootlikkus on keskmiselt 15-20% suurem lausmetsakorralduse käigus leitust, samuti on boniteet kõrgem. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
edasiseks majandamiseks. Koosneb järgmistest toimungutest: metsa inventeerimine; metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamine; metsa majandamise hindamine. Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Vääriselupaik- kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala metsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.)
vähemalt 0,3...0,4 m sügavusel) jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada mineraalväetiste mõju puutaimede ja metsakultuuride arengule ning kasvule. Väetuskatsete tulemused näitasid, et selliseid jääksoid on võimalik metsastada väetiste abil; ilmtingimata on vaja anda fosforväetist (P2O5 toimeainet 100 kg/ha). Lämmastik- ja kaaliväetise kasutamisest ei ole olulist kasu olnud sel juhul kui ei ole antud fosforväetist. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest on mõnel pool nappus olnud ka kaaliumist ja lämmastikust. Katsete tulemustest nähtub, et kui koos
majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava koostamisest. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt
kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine seisneb tegevustes, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine (mulla harimine) kas loodusliku uuenduse tekkeks või metsaseemnete külvamiseks või metsataimede istutamiseks, looduslikult tärganud või inimese istutatud või külvatud seemnetest kasvanud puutaimede hooldamises. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Raiesmik loetakse uuenenuks kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Peapuuliigiks loetakse kasvukohale ja metsa kasutamise viisile kõige paremini sobivat puuliiki (või puuliike)
annaabi.ee 
