võlviroided, päiskivid, konsoolid jms. maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud toredad oma värvisäras. kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid on siiski ka imporditud, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, aga S eksporditud on paekivist ehitusdetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest ja alates 15. sajandist levima sakraalarhitektuuris gooti stiili konstruktsiooni aga täies ulatuses, mistõttu kirikute aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, N võlviroided, päiskivid, konsoolid jms. maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud
mööblit ning mitmeid figuure. On märgitud, et Hiiu koolimajas asus massiivne lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud. Tänaseks on see kapp hoiul tähetornis lossi ligidal. On teada, et tolle sama kapi võtmeketi ning oma enda uuriketi olevat Glehn välja lõiganud ühest puujupist, nii et kett jäi pidev,üks lüli teise sees. Palju on kirjeldusi nikerdatud puuskulptuuridest, maalidest ja kirjaridadest, mis hakkasid aja jooksul valminud lossi seinu kaunistama ning kuidas ta nikerdanud puust laudu ning toole, mille sisse teinud enese ning oma pereliikmete figuure. Glehnile olnud kombeks öelda, et:"Terve inimene on see, kes magab ööpäeva jooksul 3 tundi."- see annab ka põhjenduse tema poolt tehtud teoste ning tööde rohkusele. Lossi põhiplaan on veidi kaootiline. Samuti läbilõige, kui siseneda lossi peauksest,
ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL Keskaja inimene oli võrdselt kõigi teistega oma Jumala ees vaid ussike põrmus ja pidi tundma pidevat hirmu ja ebakindlust. See käis nii reaalse kui oodatava sealpoolse eksisteerimise kohta. Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses
Galeriiruumis näitused vahelduvad. · Viljandi Jaani koguduse praegune pastoraadimaja ehitati 1895. aastal. Nõukogude võimu aastatel seadis end seal sisse raamatukogu. Pärast uue raamatukogumaja valmimist hakkas Jaani kogudus oma pastoraati lahkelt jagama naivistliku kunsti maja - Kondase Keskusega. · Keskuse püsiekspositsioon koosneb Viljandi muuseumi kogusse kuuluvatest kunstnik Paul Kondase maalidest, samuti Joann Sõstra puuskulptuuridest. Mõlemad mehed on oma töödega suurepärased Eesti naivistliku kunsti esindajad. Trepimägi. · On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala.
muutus. Loodi imekauneid naisfiguure. Tõuke selleks andis rüütlilüürikast alguse saanud naisekultus. Naise kultus kandis maarja kultus. Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes
olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Usupuhastuse nimel nõuti piltide ja kujude kummardamise lõpetamist ning 1524 1526 esines Eestis mitmel pool pildirüüstet. Hilisematelgi sajanditel hävitati keskaegset kunsti, mõnikord ka esteetilistel kaalutlustel
osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15. saj levis Eestis seinamaal nii nagu mujal 16 Põhjamaades. Siin ei rakendatud skalaararhitektuuris gooti siili konstruktsiooni aga täies ulatuses, mistõttu olid kirikute aknad suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid jms maaliti tihti värviliseks. Puuskulptuuridest ja alates 15. saj levima hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed suure osa. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. saj maalingute fragmente. 13. saj lõpul levib Eestisse gooti stiil,
annaabi.ee 
