ees teineteisega häbemeliiduse abil. Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga – vaagna. Kerega seostub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Need on lameliigesed, väga piiratud liikuvusega (jäikliiges – amfiartroos). • Liikumine: õlavööde kui ka vaagnavööde on kolmeteljelised, st., et liikumine toimub ümber kolme telje: vertikaal-, sagitaal- ja frontaaltelje, kuid vaagnavöötmes on liigutused minimaalsed. 25. Võrrelda õlaliigest ja puusaliigest. Põhjendus! • Õlaliiges on keraliiges, puusaliiges aga pähkelliiges. • Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp. • Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk • Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed, tähtsaim niude-reieluu side. • Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje.
c) Ühine niudearter (a. iliaca communis): annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: 1. Sisemine niudearter ja 2. Välimine niudearter. 1.Sisemine niudearter (a. iliaca interna): varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid. 2.Välimine niudearter (a. iliaca externa): läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks. 2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks. 2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid
Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon (siserotatsioon, anteversioon, välisrotatsioon, retroversio) Musculus gluteus maximus o: ala ossis iili (tagapool linea glutea posterior) + fascia thoracolumablis + os sacrum i: tuberositas glutea + tractus iliotibialis f: reie retrofleksioon ja välisrotatsioon + reie abduktsioon + aduktsioon + seismisel hoiab puusaliigest ette kaldumast Musculus tensor fascia latae o: spina iliaca anterior superior i: tractus iliotibialis f: koos maximusega reie abduktsioon + reie antefleksioon ja siserotatsioon Musculi rotator triceps 1) Musculus gemellus superior o: spina ischiadica 2) Musculus gemellus inferior tuber ischiadicum 3) Musculus obturatorius internus membrana obturatoria Musculus quadratus femoris o: tuber ischiadicum i: crista intertrochanterica
pidurdus, samm lühem. Positiivsed omadused sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev kontraktsioonijõud (+elastsusjõud) > tugev äratõuge, kiire edasiminek. 61.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT KAUGUSHÜPPE ETTEVALMISTAVAS FAASIS Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Kerele toimib lülisambasirgestaja. Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas. Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas. Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja. 62.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT SALTO TAHA ERINEVATES FAASIDES1.ETTEVALMISTAV FAAS:Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile.
Tasakaalustamata lihastöö- · antagonist lihaste vähene treenimine võib tekitada lihaste düsbalansi. 32 · Ohtlikuks võib muutuda ühele lihasgrupile mõeldud harjutus kuhu kaasatakse aga ka teisi lihaseid, nt. "jalgrattasõit". Harjutust tuntakse kõhulihaste harjutusena, kuid koormab rokem puusaliigest kui kõhulihaseid. Pika jõuõla liigeskangiga sooritatud liigutused terviseriski võimalusi erinevatele keha piirkondadele tekitavd: · Suure amplituudi ja korduste arvuga sooritatud liigutused · Pikaajaline staatiline asend, näiteks toengpõlvituses sirge jala tõstmine kõrvale/taha koormab puusaliigest ja alaselga. Selili lamangus sirgete jalgade tõstmine üles pingestab alaselga. Sama pingestav mõju on ka kallutusel ette sirge jalgadega.
2. osanihestus e subluksatsioon 3. nihestus e luksatsioon Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline puusaliiges nihestuda ka hiljem. Puusaliigese arenguline düsplaasia tähendab ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigesekapsli, reieluu proksimaalse otsa ja puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasia, ebastabiilsuse, osanihestuse või nihestusega. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse riskitegurid? Oligohüdramnion, sünnikestus, enneaegsus (ebaküpsus, lõtvus, arenguhäire), mitmikud, madal sünnikaal, tuhar või jalgseis, geneetilisus, tüdrukud. Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse kliinilisi tunnuseid.
niudearteriks, mis varustavad puusavöödet ja alajäsemeid. Ühine niudearter annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: · sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid · välimine niudearter läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks reiearter varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks õndlaarter lühike arteritüvi, paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine ja tagumine sääreluuarter eesmine sääreluuarter kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre
annaabi.ee 
