Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised sil...
pinna saamiseks. 4) Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks. Lõikeprotsessi katakteristikud puurimisel: 1) Kinemaatilised karakteristikud on seotud puuri lõikeliikumistega. Pealiikumine on puuripöörlemine, lõikekiirus v on puuri lõikeserva pealiikumise suunaline kiirus välisläbimõõdul. Puurpingid: Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmelisi ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid, erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihkumisega. Horisontaalpuurpingid ehk sisetreipingid kuuluvad samuti puurpinkide rühma, kuigi neil võib sooritada ka treimis- ja freesimisoperatsioone.
mis genereerivad üld- ja paiksest vibratsiooni (neetijad, neetija-abid, valu puhastajad, plekksepad, lihvijad, poleerijad, puurpinkide masinistid. 9 4. Töökeskkonna parandamine Monotoonne korduvliigutustega töö terviseriskide üldisel hindamisel tuleb üksteisega seostaga järgmised tegurid ja neid ühtlaselt hinnata: töötsükli kestus, samade liigutustega töötsüklite protsent või sarnaste liigutuskombinatsioonide koguarv minutis, MKT rütm ja kestus ning raskendavad tegurid.
Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink. Vertikaalpuurpingil (sele 2.41) kinnitatakse töödeldav toorik töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Avade vastastikuline asetus saadakse toorikut töölaual nihutades. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Sele 2.41. Vertikaalpuurpink Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute
Ühe hambaga otsfreese kasutatakse sügavate soonte . Kaks varianti : Kukaldatud – kinnitatakse padrunisse tsentrisse Kukaldamata – kinnitatakse ekstsentriliselt . Kahe hambaga otsfrees Kahe hambaga otsfrees on mõeldud soonte ja pesade töötlemiseks Kasutatakse võngutaja tööorganina . Puurid on ümmarguse ristlõikega vardakujulised lõikeinstrumendid, mis on mõeldud avade töötlemiseks Puurid on puurpinkide tööorganik Puuri osad : Kinnitusosa – silindriline saba Kinnitamiseks padrunisse või tsangi Lõikeosa . Puur pöörleb ümber oma telje - lõikekiirus Etteande suund puurimisel on piki puuri telge . Puuri nimimõõdud : Puuri üldpikkus Puuri kinnitusosa pikkus Puuri lõikeosa läbimõõt Puuri kinnitusosa läbimõõt Puurid töötamiseks ühespindlilise puurpingiga
Geomeetrilised karakteristikud Lõikesügavus puurimisel t=D/2 mm augu ülepuurimisel keerdpuuriga t= (D-d)/2 mm Laastu paksus puurimisel ja ülepuurimisel Laastu laius puurimisel Laastu ristlõikepind puurimisel ühe hamba ees Summaarne laastu ristlõikepind puurimisel Laastu eraldamiseks vajalik aeg min puurimisel Puurpingid. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink. Teised kuuluvad eripuurpinkide rühma. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke. Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suure massiga toorikute teineteist kaugel paiknevaid avasid. Need
kiirema tootlikuse, kui langetab seadmete koormust. Arvutan keevituse teoreetilise arvu: TUV W2 7333 A,> Pa = X = = 0,21 tk, YD < @3 2B3= @3 seega siit järeldub vajalik keevituste arv 1tk 47 Arvutan puurpinkide teoreetilise arvu: TUV W2 7333 2,3@ Pa = = = 0,05 tk, XYD < @3 2B3= @3 seega siit järeldub vajalik puurpinkide arv 1tk Arvutan latisööturite teoreetilise arvu : TUV W2 7333 23,?=@ Pa = X = = 0,5 tk,
Päris levinud on aerutamine piirkonna turismikaardi järgi või siis lausa autoatlase abiga. Sõjatehnika 14. saj lõpul õpiti suurtükitorusid valama pronksist. Toru puurimine toimus püstasendis, jõudu andis vesiratas. Töömehed hoidsid üle ploki heidetud köie abil toru puurivarda kohal, puurimise sügavust muudeti köie järeleandmisega. See põhimõtteliselt uus tehniline lahendus metallitööstuses viis puurpinkide ilmumisele. Algul olid püstpingid, seejärel tulid pingid, mis lubasid puurimist toimetada rõhtasendis. Sõltuvalt otstarbest võeti kasutusele erisugused suurtükid lühikese rauaga bombardid kindlusemüüride purustamiseks, pika rauaga kaugelaskesuurtükid, rasked piiramissuurtükid. Käis pidev täiustamine, ilmusid sihtimisvahendid, torud varustati valatud veo- ja tõstekonksudega. 15. saj. lisandus ratastega alusvanker- lafett. Vintraud võeti Lääne-Euroopas kasutusele 16. sajandil
annaabi.ee 
