Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi. Tooriku töötlemiseks kasutan universaaltreipinki, kuna ei ole vaja teostada väga paljusid ja keerukaid protsesse. Universaaltööpingi eskiis: Ülesanne 2 Pindade 1 ja 2 töötlemiseks on vaja kahte paigaldust. Treimisel esimeseks lähtepinnaks valin pinna 1. Kinnitan selle pakkidesse ja töötlen ära otspinna (pind 2). Eskiis: Selleks, et pinda nr. 1 töödelda, tuleb toorik uuesti paigutada
.........................................................................................5 Ohutusnõuded elektri käsitööriistade kasutamisel......................................................................6 Ohutusnõuded treimisel.............................................................................................................. 7 Ohutusnõuded giljotiinkääridega töötlemisel........................................................................... 10 Ohutusjuhend puurpingil töötajale............................................................................................14 Sisemine kamber (joonis 1).......................................................................................................16 Suitsuahju välimine osa (joonis 2)............................................................................................17 Tuhakast (joonis 3)................................................................................................................
kokku surutud ja profiilile ei tohi jääda liimijääke. Profiilile sattunud liim tuleb eraldada veega märjaks tehtud käsnaga. Raami perimeeter: seda tööd tehakse profileerimisseadmega UNIVAR 10. Raamil ja lengil kvaliteedi kontrollimisel tuleb jälgida eriti raami lõppude kohti kus toimub lõikus ristpuiduga. Raami lõpud ei tohi olla mitte korrektsed ja kilde välja loopida. Akna käepideme ja hinge avade puurimine: Seda tööd tehakse puurpingil S+S. Puurimisel tuleb jälgida profiilile muljumise jälgede mitte jätmist. Avad puuritakse vastavalt joonistele. Akna imposti paigaldus: Impostid tehakse vastavalt joonistele ja tehnoloogilistele joonistele. Kinnitatakse kruvidega ja abiliistud ning tuuleliistud kinnitatakse naelte ja klambritega ning lisaks kasutatakse liimi Adhesive. Klaasiliistu koostamine: Liistu koostatakse seadmetega JUMBO Automatic EC 2P ja RUCHSER RU-LH
kidadeta. 5.25. Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. 5.26. Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27. Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid. 5.28. Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks vigastuste eest kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. 5.29. Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. 5.30
5.25. Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. 5.26. Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27. Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid. 5.28. Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. 5.29. Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. 5.30
4.Lihvida sinine pind laiusega 18 ja sügavusega 14,8 24 18 0,8 2 Lihvimine abrasiivmaterjaliga 5.Lihvida roheline pind laiusega 18 ja sügavusega 15 22,4 18 0,2 1 045 Puurimine Puurimine puurpingil Ttk0,29 Tev 0,01 1.Tooriku paigaldamine pingi(prismade vahele) Puurimine Ø4, siis Ø7 puuriga Tp 0,08 Ta 0173 käsitsi(mahavõtmine) 7 14 2 2.Puurida ava Ø7 Koostas:Türnpuu ja Hillep Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05
Töötlemine toimub üla- või alafreespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 12. Valtside töötlemine - Puumaterjali või plaadi serva töödeldakse erikujulisi vagusid üla- või alafreespinkidel. 13. Tappimine - Tappimisel detaili otsa töödeldakse nurkliidete jaoks ühemõõtmelisi tappe ha sälke tappimis- või alafreespingil eritüübiliste freesidega. 14. Puurimine - Detaili töödeldakse eri suurusega avasid puurpingil sobiva puuri abil. 15. Kompleksfreesimine - Ese (detail) töödeldakse ühe läbimisega. Selline masin teeb laius- ja pikkusmõõtmised, tapib, töötleb valtsid, puurib ja freesib esemesse soovitud profiili. 16. Tappimine kopeerfreesimisega - Detailide otsa valmistatakse tappliiteks vajalikud tapid ja pesad. Tappimine tehakse tappimismasinal tappimisfreesiga. 17. Treimine - Puitu töödeldakse põikilõikepinnalt ümber eseme. Treimine toimub eseme pöörlemisel treitera vastu. 18
ning väändele töötavad erivedrud (d ja e) joon. 98 Survevedrude otsad surutakse naaberkeerdude vastu, tõmbevedrude viimased keerud painutatakse 900 nurga alla ja moodustatakse poolringi kujulised otsad või rõngad. Vedrud, mis valmistatakse kuni 8 mm läbimõõduga traadist, keeratakse külmalt, seejärel karastatakse ja noolutatakse. Vedrusid võib keerata kruustangide abil (joon. 99a,b), treipingil, revolverpingil või puurpingil (joon. 99c,d) Vedrude valmistamine: a...d vedrude keeramise viisid; e sanga valmistamine juhttornil; f otsa lihvimine; g vedru kontrollimine nurgikuga. joon. 99 Silindervedrudel eristatakse välisläbimõõtu Dv , keskmist läbimõõtu Do ja siseläbi- mõõtu Ds. Välisläbimõõdu järgi arvutatakse vedrud, mis töötamisel paiknevad aukudes, siseläbimõõdu järgi vedrud, mis asetsevad varrastel.
freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbe- lised pingid on vastavalt töövõlli (spindli) asendile horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid. Eriotstarbelised pingid on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks keermefreespingid, kopeer- freespingid jm. Horisontaalfreespinkidel (sele 2.39) on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse Sele 2.40. Puurpingil kasutatavad lõikurid ja freestorn ja kus toimub pealiikumine (freesi pöörlev teostatavad põhioperatsioonid liikumine). Toorik kinnitatakse töölauale, mis võib 68 Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri lisaks avatöötlustööriistadega töötlemisele sooritada e. spiraalpuuri (sele 2
annaabi.ee 
