3 km pikkuselt) Puurmani vallas. Kokku on Puurmani vallas 27 vooluveekogu ning vooluveestiku pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades. Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte. Puurkaevude keskmine sügavus keskasulates on 7095 m. Maavarad: Puurmani vallas esineb mitme mineraalse maavara varusid, mis on kasutusele võetud osaliselt või seniajani kasutamata. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega. Maakasutus: Seisuga 06.04.2006 on Puurmani vallas moodustatud 1639
2005 In Graafika, graafika näitus Pärnu Maavalitsuse majas 2005 MA NÄGIN SEDA, KU Kunstihoone, Tallinn 2005 Näitus Königsberg/Kaliningrad Art Gallery's, Venemaa 2006 KUNSTNIK JA TEMA KANA, NoMi galerii, St.Petersbourg, Venemaa VALITUD GRUPINÄITUSI: 1988 Noorte kunstnike näitus Maneezhis, Moskva 1990-2000 Kursi koolkond Viljandis, Pärnus, Narvas, Põlvas, Kuressaares, Puurmanis, Paides, Türil, Kursis 1992 Tallinna Graafika Triennaal 1993;1996; 1999 Kursi koolkonna päevad erinevates Tartu galeriides 1993 Gütersloh, Germany Gallery Kunst und Schule 1993 13. Rahvusvaheline Korea graafikute näitus Seoul´i Kyungin Art Gallery, Korea 1993 Grupinäitus Kotka Kunstihoones, Soome 1993 Kursi koolkond galeriis Luum, Tallinn
Läbimõõt: kuni 1 cm Kaal: keskmiselt 5 g Eluiga: ~ 5 aastat Hõimkond: rõngussid Annelida Klass: väheharjasussid Oligochaeta Sugukond: vihmauslased Lumbricidae · Kehalülisid on väheharjasussidel mõnest paarisajani. · Vihmauslaste sugukonnas on umbes kakssada liiki. · Väheharjasusse on Eestis leitud üle saja liigi, oletatakse, et neid peaks olema poole rohkem. · Vöö asukoht on liigitunnus. · Soodsates tingimustes võib ühel ruutmeetril olla tuhatkond vihmaussi. · Puurmanis on ühel hetktaril elavate vihmausside kogukaaluks arvutatud 0,8 tonni. · Suvel suure kuivaga ronib harilik mullauss umbes poole meetri sügavusele, keerab ennast puntraks, mille ümbritseb limakapsliga, ja elab sedasi ebasoodsa aja üle.
tolleaegselt diviisi ülemalt Limbergilt.6 Pataljoni kokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mis poleks veel võõrvägede kontrolli all. Kuna rindejoon kulges vahetult Puurmanist idas ja see koht oli Tartule küllaltki lähedal, valiti väeüksuse loomiskohaks Puurmani mõis. Olles saatnud Puurmani ümbruskonda laiali mobiliseerimiskäsud, hakkas Kuperjanov siin moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagati kokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon. Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov. I roodu ülemaks sai lipnik R. Riives, II leitnant E. Saar, III alamkapten R. Kuslap ja IV leitnant J. Unt. Varuroodu ülemaks ja ka Puurmani komandandiks määras
" (Kalmet: 1975). Iga suur inimene algab väikesest ja eluunistused tavaliselt täituvadki. 61. Kurista metsamajand korraldas lahtise kabeturniiri (Ruut: 1975). 3 Endise Kurista mõisasüdamiku ümber on kujunenud Jõgeva metsamajandi keskasula, kus hoolitsetakse inimeste vaba aja sisustamise eest. 62. Sadukülas oli vaheaeg üritusterohke, neljanda klassi õpilased käisid Tartu muuseumides. Puurmanis möödus vaheaeg eelkõige sporditähe all (Michelson: 1975). Väärib tähelepanu, et ajast olenemata tegeleb kool õpilaste arendamisega, neile parimat pakkudes. 63. Eriti aktiivselt tegutses mullu Adavere näidissovhoosi grupp, kus korraldati aasta jooksul 54 kontrollretke ja ülevaatust (Michelson: 1975). Oluliseks on peetud omaalgatust, mis töötajaid kõige enam distsiplineerib. 64. Möödunud neljapäeva õhtul kõlas Jõgeva Remondi Teede Ehituse saalis meeste laul (Alter: 1976).
Üks kõige esimesi moodustus Paidel (Järvamaa kaitsepataljon). Järgnesid ka teised samalaadsed üksused. Leitnant Otto Sternbeck. Tlnas hakati moodustama ka Kalevlaste malevat. Spordiselts otsustas, et kõik Kalevi liikmed astuvad vabatahtlike hulka. Mitmed väeosad ka Viljandis. Skautpataljon (mõtte algatajaks Eduard Reissar). Samuti Viljandis formeeriti Tartu vabatahtlike pataljon, mille tuumiks olid Tartust taandunud koolipoisid Nimed marmortahvlil). Puurmanis moodustatud Kuperjanovi partisanid, kes teostasid sügavaid sissetunge vaenlase tagalasse. Kokku astus vabatahtlikult sõtta 16 000 inimest. Väeosad olid näiliselt täiesti tavalised, aga erinesid mobiliseeritutest koosnevatest ,,numbripolkudest" eelkõige oma võitlusmoraali ja lahinguvalmiduse poolest. Lahinguvaim kandus järk-järgult ka kõige laiematesse rahvamassidesse üle. Samal ajal paranes rahvaväe varustamine. Üha enam hakati täitma AV korraldusi, mis
meestele lõplikult, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei hakka, ning seejärel vallandus vabatahtlike omaalgatus. Üksteise järel sündisid vabatahtlikest koosnevad löögiüksused: Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Maleva. Vabatahtlikest koosnevad üksused paistsid silma tugeva lahingumoraali ja võitlustahtega. Üheks legendaarsemaks väeosaks kujunes Tartumaa Kaitseliidu ülema leitnant Julius Kuperjanovi Puurmanis formeeritud partisanisalk. Vabadussõja vältel astus vabatahtlikult teenistusse rohkem kui 16 000 meest. Eriti oluline roll oli kooliõpilastel. Vabatahtlikke kooliõpilasi leidus pea kõikides väeosades - nii moodustatavates löögiüksustes kui rindel võitlevates väeosades, nii jala- kui ratsa-m suurtüki- ja mereväes. Vabadussõja avalahingus moodustasid õpilased viiendiku Eesti sõjajõust (ligi 200 Narva ja Tallinna koolipoissi). Juhtimisaparaadi korrastamine: 23
Lisaks Paidele ja Tallinnale kujunes oluliseks vabatahtlike väeosade loomise kohaks Viljandi, kus loodi 3 vabatahtlikke pataljoni: skautpataljon - eraalgatusel loodud -formeeris Eduard Reissar - sõlmis sõjaministeeriumiga lepingu, millega kohustus formeerima, varustama skautspataljoni; Tartu Vabatahtlike Pataljon, mille juhiks oli Karl Einbund - selle on kuulsaks kirjutanud Albert Kivikas oma romaaniga "Nimed marmortahvlil"; veel üks väeosa, mis loodi Puurmanis, oli Kuperjanovi partinsoni pataljon. Hiljem loodi veel vabatahtlikke üksusi - Võru Vabatahtlike Pataljon, Tartu Vabatahtlike Pataljon - kõik kokku astust vabatahtlikuna sõjaväkke rohkem kui 16 000 inimest. II vabatahtlikke laine dets II poolel oli eraldusjooneks - vabatahtlike võitlusmoraal oli kõrgem kui mobiliseeritutel. Vabadussõja lõpus tegutsesid jätkuvalt vabatahtlikus printsiibil Kalevlaste malev, Kuperjanovi pataljon, Skautspolk ja Sakalaste malev.
annaabi.ee 
