Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal. Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest. Selfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi. Rossi selfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala on (192 000-208 000 km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune. Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi liustiku kaamera ja termomeetri. Kui nad liustiku alumist poolt vaatlesid, selgus nende suureks üllatuseks, et see pole ühtlaselt sile (nagu jää sulamise puhul arvata võiks), vaid hoopis kaetud sädelevate jääkristallide kihiga. See tähendab, et liustik pakseneb altpoolt tänu tekkivale lisajääle. Rossi selfiliustiku tervis on keskkonna seisukohalt oluline seepärast, et kui see peaks
Mälestussammast valmistati E. Kello kavandi järgi J. Johannsoni kivitööstuses Tartus ja see püstitati surnuaiale. Mustast graniidist 3,66 meetri kõrgune monument kujutas kaheastmelisel alusel seisvat kolmeosalist obeliski. Mälestussamba valmistamine maksis 195 000 marka: Pidulik avamine toimus 24. juunil 1923.a. 1926.a. ehitati mälestussamba ümber ringikujuline raudaed (maksumus 32 000 marka). Samba ja selle ümbruse heakorra eest hoolitses kirikunõukogu. Oktoobris 1940 puurisid Viru-Jaagupi ümbruskonna kommunistid monumendi sisse augud. Eesmärk oli see lähiajal õhku lasta. Küti valla juba suletud Maanoorte ringi kuus liiget eesotsas Pajustist pärit Lembit Hiiemäega otsustasid mälestussamba päästa. Ööl vastu 28. oktoobrit demonteerisid nad samba kolmeks 4 osaks ja matsid umbes 15 meetri kaugusele hauaplatsile (Jüri Veskimäe hauaplatsile).
Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud. Jairus palus, et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal. Joona tuli koju. Anne-Mari olevat jäänud laadale. Jairus ei olevat enam samasugune, pidavat hea käitumise eest varem välja saama. Joona ja Toomas puurisid kose seina augu. Anne-Mari ja Jairus tulid koju. Jairus olevat vaikne ja uskuvat nüüd jumalasse. Anne-Marile see ei meeldinud. Toomas ja Joona panid padrunid kose seina ja lasid selle õhku. Ei läinud nii nagu plaanitud oli. Jõge ei tekkinud, vaid kogu vesi kogunes Küübi põllule. Nad oli hävitanud seina, mille Küüp ise oli ladunud, et takistada vee voolamist tema maale. Küüp, Jairus, Anne-Mari ja ülejäänud rahvas asus Toomast ja Joonat taga ajama
Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis “pea suu, mokk maha!”(Kushner 2000: 57-58). 4 1.1. SILMSIDE On olemas ilusaid väljendeid, mis illustreerivad silmsideme tähtsust: „Kui pilk võiks tappa...“, Naise silmad puurisid sügavale mehe omadesse“. Ilma üle pingutamata võib öelda, et kõige tähtsam sõltumatu mulje juures on silmside. Tavaliselt vaatavat lapsed maha kui nad on pahandust teinud. Sellepärast küsitaksegi nendelt: „Vaata mulle otsa – ega sa ei valeta?“ Inimene, kes valetab, ei vaata teisele otsa, seda me teame. Seega teeme järeldusi: kes ei vaata silma, see valetab. Te võite öelda, mida tahate, kuid kui te oma partnerile otsa ei vaata siis olete kaotanud
ülles ei leia kui tedda tarwis om". Selle kaebe tõttu palus mõisavalitsus, et kohus kubjast karistaks ja kui ta ennast parandada ei luba, siis ametist vallandaks. Kuna kubjas kohtus salata ei võinud seda, et ta öösiti kodus polnud oli ning seda ka aidamees tunnistas, trahviski kohus Tubergi 3 hõberublaga ning käskis edaspidi ametisse tõsisemalt suhtuda. Küllaltki palju tekkis pahandusi mõisa viinavooridega, kus voorikohustust täitvad talumehed tihti viinaamidele augud sisse puurisid ning viina varastasid. 5. mail 1880. aastal olid kohtu all vallakohtumehed Jaan Suurmõts ja Jakob Vähhi, kellelt mõisavalitsus nõudis Pihkvas piiritusevooris rikutud aamide ja piiritusevarguse eest 46 rubla ja 80 kopikat kahjutasu. Kohtumehed ei võtnud aga süüd omaks ning nagu tunnistustest selgus, olevat Pihkva jõesuus kohtumeeste vastutuse all olnud aamil hoopis teised voorilised hami witso koppotanud ja augud sisse
,,Hakkab peale,'' osutas Jegorõtšev pealiigutusega arglikult kaldale lähenevate kaatritele. ,,Laske käia, tuvikesed, laske käia...rutem...'' meelitas neid Hodak. ,,Veel lähemale....Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...'' Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse. ,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak. ,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu. Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas. ,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak. Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk
· Aiste e aisade, heinte e heinade, kaelte e kaelade, kaerte e kaerade, kaunte e kaunade, koerte e koerade, naelte e naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade. · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu
" Ta hakkas mõtlema, kelle käes võiks olla see armsaim. Ta mõtles, kes elavad veel all: kalad, hiidkalmaarid, näkid. See´p see oligi: minna järve põhja näkkide juurde ja tuua ära sulle armsaim. Aga Harry ei osanud hästi ujuda, niisiis pidi ta leidma millegi, mis aitaks tal tunni jooksul vee all ellu jääda. Muidugi oli tal vaja jälle minna raamatukokku ja uurida raamatuid. Kuna aega oli veel väga vähe jäänud, veetsid Harry, Ron ja Hermione raamatukogus kõik vabad tunnid. Nad puurisid igasuguseid raamatuid, kuid ei leidnud midagi. Viimasel õhtul enne ülesannet otsustas Harry, maksku, mis maksab, nähtamatu mantliga raamatukokku minna ja ikka edasi otsida, sest ta ei tahtnud alla vanduda. Ta hiilis riiulite vahel, võttis sealt raamatuid nõidumistest ja loitsudest, näkkidest ja merekoletistest jne. Üheski raamatus ei leidnud ta otsitavat: kuidas vee all hingata. Harry ärkas üles. Ta oli ikka veel raamatukogus. "Harry Potter peab kiirustama!"
annaabi.ee 
