labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk. Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...140 0. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...118 0 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300
lõikeprotsessis tekkiva laastu eraldamiseks. Laastusoone profiil koosneb esitahust, mida mööda liigub lõigatud laast, ja tagatahust, mis aitab vähendada hõõrdumist keermetatava augu seina vastu. Lõikehammaste tagatahud kukaldatakse spiraali järgi, mis tagab hammaste püsiva profiili pärast teritamist. Täpsete ja puhta pinnaga keermete lõikamiseks läbiaukudesse, pehmete ja sitkete metallide puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure. Sellistel puuridel on lühikesed kruvijoonelised laastusooned a ainult juhtosas. Soonte pikkus on 6...10 mm ja kaldenurk telje suhtes 9...120. Keermetamisel väljub laast puuri liikumise suunas. Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks
isoleerida ja ravida, kui see on uuringu terviklikkuse või kvaliteedi seisukohast vajalik. Enne uuringu algust või uuringu ajal diagnoositud haigused ja nende ravimeetmed tuleb dokumenteerida. Teave katsesüsteemide päritolu, saabumiskuupäevade ja -seisundite kohta tuleb säilitada. Bioloogilised katsesüsteemid peavad olema kohanenud uurimiskeskkonnaga enne katsete algust. Katsesüsteemide nõuetekohaseks identifitseerimiseks vajalik teave peab olema esitatud nende puuridel või vastavatel mahutitel. Uuringu läbiviimise ajal puuridest või mahutitest väljavõetud üksikud katsesüsteemid tuleb identifitseerimiseks tähistada selleks sobival viisil. Katsesüsteemide puure või mahuteid tuleb kasutamise ajal sobivate ajavahemike järel puhastada ja saneerida. Katsesüsteemiga kokkupuutuvad materjalid ei tohi olla saastunud uuringut mõjutada võival määral. Kahjuritõrjevahendite kasutamine tuleb dokumenteerida
h. Kuid samas on piiravaks materjali omaduseks löögitaluvus ja paindetaluvus. i. Kõvadus 1300-1800 HV j. Kuumataluvus 1000 ⁰C 4. Pinnatöötlus a. Auruga karastamine b. Pronksiga katmine c. Nitriitimine d. Kroomimine 5. ST -Auruga karastamine a. Tekitab materjali pinnale sinaka oksiidikihi, mis takistab jahutusvedeliku äravoolu ning sellega hoiab ära terakasvajat. b. Kõige efektiivsem puuridel ja keermepuuridel. 6. Pronksiga katmine a. Peamiselt kasutatakse HSCo ja HSSV puhul. Tekitatakse tööriista pinnale õhukese oksiidikihi. 7. FeN – Nitriitimine a. Nitriitimine on protsess, mis suurendab materjali pinna kõvadust ja vastupanu kulumisele b. Sobib hästi keermepuuridele malmi jt abrasiivsete materjalide töötlemiseks. c. Kasutatakse puuride sabadel, kulumiskindluse suurendamiseks. 8. Kroomimine a
pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks (joon. 123). Spiraalpuuri elemendid joon. 123 Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk (joon. 124) joon. 124 Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...1400
mõõdetakse lõikeriistade elemente. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.4 Puuri elementide kontrollimine nurgamõõdikuga: a tipunurga kontrollimine, b teritusnurga kontrollimine, c sideserva kaldenurga kontrollimine (N. Makijenko Lukksepatööd) Mõõteriista väärtuseks on universaalsus, mis võimaldab mõõta teritusnurki ja lõikeelemente paljudel erinevatel lõikeriistadel - puuridel, meislitel, ristmeislitel jt. Nurgamõõdiku olemasolu kiirendab kontrollimist ning muudab tarbetuks suure hulga erinevate sabloonide valmistamise. Kasutatud materjal: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/51_teritusmaterjalid_vahendid_ja_seadmed.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/511_likematerjalid_thistus_euronormi_en_ 8471_jrele.html
kahes ristsuunas. Kaliibriga kontrollimise eel tuleb ava puhastada laastust ja emulsioonist. Kaliibreid hoitakse püstasendis või vahtplastist alusel rõhtasendis. Avade sügavusi kontrollitakse kas piirdepuksi abil või indikaatori järgi. Puurimine treipingis. Puur kinnitub treipinki (tsentripuki pinooli või supordi erihoidikusse) sabapidi. Puuri saba võib olla kooniline või silindriline. Koonilise sabaga puuridel on standardne Morse koonus nr. 1 ,2 ,3 , 4 , 5. Sabakoonus võimaldab puuri kindlalt tsentreerida ja hoiab ära selle pöörlemise. Kui puuri saba ja tsentripuki pinooli või supordisse paigaldatava hoidiku ava koonus on erinevad, siis kinnitatakse puur vahekoonuse abil. Silindersabaga puurid kinnitatakse tsentripuki pinooli või supordis
annaabi.ee 
