koloriidist. Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid.
koloriidist. Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. 1 ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem
karakteristikasse ja hingeelusse. Meistriteosed sel alal on piiskop Scherenbergi hauamonument Würzburgi toomkirikus ja Konrad von Schaumbergi monument Würzburgi Maarja kabelis. Riemenschneideri loomingu õitseaega tähistavad mõned nikerdatud altarid, milledest tuntuim on altarJakobi kirikus Rothenburgis püha õhtusöömaaja kujutisega. Neis teostes on saksa puuplastika saavutanud oma täiuslikkuse. Figuurid on neis kõhnad, näod askeetlikud, sissevajunud põskedega, vägevalt lainetavate habemete ja juustega, riided käsitletud äärmise kerguse ja elulisusega; kõigis neis teostes aga puudub dramaatiline sügavus. Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu
ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar
koloriidist. Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid. 6 SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30
lõputud värvivarjundid, peenmaalijad, Pieter Bruegel vanem ( u.1525-1569) õhuperspektiivid Skulptuur: kuni 16.saj valitses gooti stiil, puuplastika, nikerdused Arhitektuur: uued kaunistusvormid, imiteeritakse Itaalia arhitektuurivõtteid 15.saj renessanss Saksamaa Maalikunst: hüljatakse pinnaline kujutamisviis, Maalikunst: 16.saj taodeldakse ruumisügavuse illusiooni, Hans Holbein vanem ( 1460-1524)
Gossaert (1470-1533), Jan van Scorel (1495-1552), Barent van Orley (1492-1542) ja Antonis Mor (1577 - …) (Vaga 2004: 466). Kuigi maalikunst arenes Madalmaades väga jõuliselt, jääb skulptuur XV ja XVI sajandil oluliselt tahaplaanile. Kuni XVI sajandini valitses gooti stiil, kiviplastika oli peamiselt dekoratiivne. Olulisimaks tööks oli kirikute vahevõrede loomine ja XV sajandil tekkis palju olulisi hauamonumente, millel paistis silma eriti ornamentaalne rikkus. Puuplastika arenes jõudsamalt, sest XV sajandil tekkis Madalmaades nikerdatud altarite tööstus, mille stiil oli mõjutatud kaasaegsest maalist. Tuntuimaks autoriks selles vallas on Jan Borman (1479 -1520). XVI sajandi 6 keskel hakkab levima ka itaalia renessansi mõju, mille nimekamad autorid on Guyot de Beaugrant, Jean Mone, Jacques Dubroeucq, Cornelis Floris ja Alexander Colin. (Vaga 2004: 469)