(samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo Diego (1896 – 1987), Jorge Luis Borges (1899 – 1986). Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas avaldunud luulevool, kus luuletusega püüdi luua „uut tegelikkust“, nii et luuletus ei peegeldaks midagi reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili poeet Vicente Huidobro (1893 – 1948) ja prantsuse poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960). Inglise 1. maailmasõja poeedid: Siegfried Sassoon (1886 – 1967); Wilfried Owen (1893 – 1918) Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.
60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda. Nende relvade kasutamist tuli õppidaja nii toimuski vist kunagi esimene ( treeningutund ), kus noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama. Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel
ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Sarvepill Trompeti tüüpi puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Selliste pillidega sai osav mängumees ka meloodiat mängida.
Suuõõnt avardades või kitsendades tõstetakse esile üht või teist ülemheli. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest. Sarvepill Trompeti tüüpi puhkpillid on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Vilepill Vilepille valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill),
ergutamiseks. Torupillimängijatele oli määratud mõisas isegi torupillipäevad, mil nad pidid põllul töölisi oma mänguga ergutama. Trompeti tüüpi puhkpillid ... on igasugused sarved ja pasunad. Karjasarvi ja -pasunaid puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Suur karjapasun (kuni 2 meetrit pikk) oli külakarjase tööriist ja seda poisikesed puutuda ei tohtinud. Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Selliste pillidega sai osav mängumees ka meloodiat mängida. KEELPILLID
Selleks oli puuoks, mis oli ühest otsast harjataoliseks näritud. Harjataolise oksapoolega nühkisid nad hammaste vahele jäänud tahked toiduosakesed minema. Mõned oksad, millest hambahari oli tehtud, sisaldasid baktereid, mis aitasid ära hoida hammaste lagunemist. (Hambaravi blogi) 1000 aastat hiljem tulid egiptlased välja esimese hambapasta laadse suuhooldusvahendiga. Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele kasutades seda sama puuoksast tehtud hambaharja - see oli esimene kord ajaloos, kui hambaharja ja hambapastat hakati koos kasutama. (Ibid) 1498. aastal leiutasid hiinlased hambaharja, mis oma ehituselt meenutab tänapäevast hambaharja. Selle vars oli tehtud bambusest või luust ning harjased sea turja karvadest. Ajal, mil kaupmehed hiinlaste hambaharja läände tõid kasutasid eurooplased hammaste puhastamiseks ikka hõbedast tehtud otsast peenikest pulka. Hambaharja hakati aktsepteerima alles sajandid hiljem. (Ibid) 20
keskkonnaga seotud mõtteid kirja pandud. Selle põhjuseks on aga, et Buddha eluajal ja mitmeid sajandeid peale tema surma elati selles kultuuris palju suuremas harmoonias keskkonnaga, kui praegu ette kujutada osatakse. Inimesed tundsid väga tugevat sidet loodusega. Seda illustreerib ka Buddha elu, kus kõik märkimisväärsed sündmused juhtuvad maal ja on seotud puudega: tema sünd Lumbini salus, kus ema haaras kinni puuoksast, tema lapsepõlves mediteerimine puu all, tema virgumine bodhipuu all ning tema nirvaanasse suundumine. Budistid püüavad elada loodusega kooskõlas. Inimesed tunnevad tugevat sidet loodusega. Budism leiab, et loomad on võimelised tunneteks, kangelaslikkuseks ja eneseohverduseks. Budismis on enam lähedust kogu elava loodusega, kui Lääne usulises mõtlemises
annaabi.ee 
