teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed
teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed
rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased. Hoolimata kohati tekkinud täiesti muurahvuselisest elanikkonnast, asus enamik sisserändajaist siiski elama eestlaste sekka ja ajapikku eestistus. 1629-Kunst ja arhitektuur XVII sajandi esimesel poolel lähtusid kunstnikud veel renessanss-stiilist, aga sajandi keskpaigaks sai kõikjal kunstis valitsevaks barokk. Eestis paistsid silma puunikerdajad, eriti Königsbergist pärit ja Tallinnas töötanud Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid muuhulgas ka jõukamate eesti talupoegade ja mõisaametnike haudadele püstitama hakatud rõngasristide tahumisega. Kunstnikud maalisid rohkem portreid ning hooneid kaunistati baroksete seina- ja laemaalingutega. Eesti linnades toimus ehitustegevus väga erinevas ulatuses. Suurem oli see sõdades purustatud või rohkem kannatanud linnades: Tartus, Pärnus, Narvas
Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal 15. sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele. 15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse palvetamise puhul kasutatavaid krutsifikse, materjalina kasutati valdavalt kuuske või pärnapuud. 16. sajandi esimesel veerandil arenes Saksamaal maali kõrval ka graafika. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti.
Tartu ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. [ Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist
Narva vallutamist. Pidulikku ja elegantset kompositsiooni täiendavad allegoorilised figuurid, leegitsevad urni sarkofaagi nurkadel ja ornamentika. A.Passer on loonud veel teisigi hauamonumente Toomkirikus ja mujal, selhulgas Evert Hornile Turu Toomkirikus. Renessansilikku raidkivikunsti viljelesid Tallinnas mitmed teisedki meistrid, näiteks Hans von Aken. Peamiselt Madalmaade manerismist lähtusid ka Tallinna puunikerdajad, kes valmistasid kirikutel altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille
1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias 1631. aasta juunis esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks 1632. aasta juunis kirjutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule ning 15. oktoobril 1632. aastal toimus ülikooli pidulik avamine 4. Kujutav kunst ja arhitektuur: 17. sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstistiilides tõusnud peamiseks barokk Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad (Christian Ackermann) Levisid baroksed seina- ja laemaalingud Varasemast rohkem tegelesid Kunstnikud Portreede maalimisega 17. sajandil võeti kasutusele päikesevalguse sümbol rõngastist Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist * Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused * Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid
Aastail 1699-1710 tegutses ülikool Pärnus. Eestikeelse kirjasõna arengut pidurdas vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a HEINRICH STAHL. Selle perioodi tähtsaim eestikeelne raamat oli lõuna-eesti murdes "WASTNE TESTAMENT" (Adrian ja Andreas Virginius) Valitsevaks kunstisuunaks tõusis BAROKK (nt Tallinna Toomkirik), tööd said eeskätt puunikerdajad ja kiviraidurid. Kõrgematele ehitistele (Niguliste kirik, Tallinna raekoda) tehti uued tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- BASTIONITE rajamist (Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Tartus rajati bastionid Toomemäele, plaanitud kaheksast bastionist valmis vaid viis) Eesti aladele ilmus uus nähtus kõrts, et mõisnik saaks oma viina ja õlut turustada. PÕHJASÕDA 1700 1721 PÕHJUSED JA EELLUGU · Rootsi riik oli oma võimsuse tipul
annaabi.ee 
