lõpust oktoobrini. Brassada õitseb paar korda aastas, tavaliselt suve lõpus ja pärast puhkeperioodi kevadel. Katleia õied on mitmevärvilised, säbrulised ning paljude hübriididega. Sellel on paar nahkjat lehte varremugula tipus. Väetada tuleb õitseperioodil 1-2 korda kuus. Pärast õitsemist vajavad nad lühikest, kuiva puhkeperioodi. 1.1. Orhidee kasvamine Kasvades puuoksal, on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on harjunud lühema või pikema läbikuivamisega. Selleks on nende juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud ning paljudel liikidel on välja arenenud ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Niisuguse sukulentse kehaehituse juures ei suuda nad taluda pikemalt seisvat liigvett. Läbikuivamistega kohanemine teeb orhideest ühe vähenõudlikuma ja vastupidavama toataime. Nõuanded:
12 substraadile - see on sile (ilma väljakasvudeta), kuid pisut lohklik ning erinevalt mitmest teisest sarnasest liigist pole tumenenud; harunemine toimub vahetult kinnituskohas. Talluse harudel leidub arvukalt silindrilisi väljakasve (isiide) ja vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. Jahu-löövesamblik Lepraria incana Tallus: koorikjas, hallikaroheline. Vegetatiivse paljunemise vahendid: soreedid. Viljakehi ei esine kunagi. Substraat: puukoor, puit, kivi, maapind.
Selle liigi puhul on oluline tähelepanelikult silmitseda talluse peaharu(de) kinnituskohta substraadile - see on sile (ilma väljakasvudeta), kuid pisut lohklik ning erinevalt mitmest teisest sarnasest liigist pole tumenenud; harunemine toimub vahetult kinnituskohas. Talluse harudel leidub arvukalt silindrilisi väljakasve (isiide) ja vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib seetõttu kasvada mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. 13 Harilik hallsamblik Hypogymnia physodes
tingimustes kui teised taimed, mis tõttu on seda liiki taime kasvatamine kordki keerulisem kui arvata võib. Tubased orhideed pärinevad enamasti troopilistest vihmametsadega piirkondadest, kus on püsivalt soe ning sademeterikas, kuid valgusvaene. Paljud orhideeliigid on roninud kasvama hiiglaslike puude kõrgemate oksaharude vahele. Sellist kannatlikku kasvuviisi tuleb matkida ka orhidee toas pidamise juures. Puuoksal kasvades on orhidee harjunud vähesega, leppides vaid puukoorel leiduvate toitainete ja ülemistelt võradelt alla pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011) Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi.
Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened veekeskond mage- ning merevees elavad kottseened, saprotroofid, parasiidid või endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised: toiduainete valmistamisel kasutatavad kottseened mitmesuguste käärimisprotsesside läbiviijad (taignakergitajad, õlle-, veinivalmistamine jne.); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium)
10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega mahu suhe.Puit ehituselt poorne materjal,mille üldruumala sisald suuri ja väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja väikseid õõnsusi.Sisaldab vett.Kompaktruumala ja puitaine massi suhet nim mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine).Praegusel ajal on puitaine tiheduseks.Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina.Malts- ja lülipuit-maltspuit koosneb kohta (15% niiskus).Tiheduse väärtused võivad ühes ja samas puiduliigis vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad üksteisest erineda,mille põhjusteks:*provenients(geograafiline päritolu) kahanemis-,paisumisvõimalused,täiskavnanud puul mood lülipuit ca 50% *ümbruskonna füsioloogiline ja mehhaaniline mõju(tuuled,soojus jne) kogu tüvest
riidetäi P. humanus humanus ning kubeme- ja kaenlaalustes karvades kubemetäi ehk satikas Phthirus pubis. Eestis elavatest täidest on kõige suurem 4-5 mm pikkune seatäi Haematopinus suis Liikide arv: 300, Eestis 15 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Selts: Ripstiivalised Thysanoptera Ripstiivalised on väikesed (0,5-6,0 mm) saleda kehaga putukad. Neil on kaks paari kitsaid, servades pikkade karvadega tiibu. Toituvad taimedel, söövad taimedel ja puukoorel kasvavaid seeni, õietolmu ja teiste putukate mune. Sigivad kiiresti, aastas võib olla 12-15 mõlemasugulist või partenogeneetilist põlvkonda. Tuntum esindaja nende hulgas on tubakaripslane Thrips tabaci. Liikide arv: 5000, Eestis 38 (150?) Kirjandus: - Selts: Nokalised Hemiptera Alamselts: Sarnastiivalised Homoptera Väikesed (5- 6mm) ja mitmesuguse välimusega taimemahlasid imevad putukad. Taimemahlade imemiseks on neil arenenud 4-lüliline nokk, mille kaudu juhitakse välja
(õgirakud ja antikehad). Neutrlism- kool ei kasuta. Sümbioos- mükoriisa ehk seenjuur; sipelgad ja lehetäid; taimtoidulised imetajad ja nende seedekulglas elavad tselluloosi lagundavad mikro-organismid; joguritites laktobatsillid ja streptokokid. Kommensalism- käsnades elutsevad väikesed vähid; hai ja imikala (imikala saab transpordivariandi ja kaitse); teatud mardikaliigid sipelga pesakäikudes (siiski vb pole, sest sipelgad kasutavad narksi saamiseks). Epifüütsed (puukoorel) kasvavad vetikad. Ammensalism- raiesmike kinnikasvamine (kõigepealt lehtpuud ja mõniaeg hiljem lehtpuu alla kuused, kuuskedel on neutraalne, lehtpuudele mingi hetk hakkab muutuma kahjulikuks, sest kuusk hakkab varjutama). Riigieksamiküsimused: On antud populatsiooni mõiste, õpilased peavad tooma näiteid Eesti taime- ja loomapopulatsioonidest. Tuleb tuua kodukoha eripäradest populatsiooni näiteid. Graafiliselt kiskja saaklooma suhte kujutamine
annaabi.ee 
