PUUKOOLIDE ANALÜÜS Kati Markus ja Monika Lõuna Vääna puukool. Vääna Puukool rajati 1999.aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Alguses proovisid nad tegeleda natuke lilleäriga, aga praegu on Vääna puukoolist välja kujunenud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja. Logo: Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus. Siis hakati keskenduma ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Puukooli kasutuses on 12 ha suurune maa-ala
.) Kukerpuu marjadest saab valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6 Leiukoht Harilikku kukerpuud on võimalik saada RMK Tartu Puukoolist, mis asub Rõõmu tee 1, 51013 Tartu. Hariliku kukerpuu hind on 20 krooni. Info ja hinnapäringud [email protected] või telefonil 676 7433. Lahtiolekuajad on E-R 9.00-16.00. 7 Kasutatud kirjandus 8
. Tõene *Maailma taluomandist 72% on alla 1 ha väiketalud, mille käes on 8 % maailma põllumajanduslikust maast.. Tõene *Eestis on 10% suurtalunike käes 74% põllumajanduslikust maast. Tõene 3. Talul on maa olemas ja soov rajada vaarikaistandus, kuid pole vaarikaistikuid. Püüdke internetist leida vastused järgmistele küsimustele: Kust vaarikaistikuid muretseda? Kas Eestis on sobiva istutusmaterjali tootjaid? (3) Istikud tuleks muretseda mõnest tunnustatud puukoolist, nt Juhani Puukool, Kristiine Aiakeskus, Calmia Istikuäri. Milliseid sorte valida? Millised sordiomadused on kõige olulisemad? Meie karmides kliima oludes tuleks valida hea talvekindlusega sort. Meil võib kasvatada maasikvaarikat, harilikku vaarikat, läänevaarikat ja vaarika ning pampli ristandeid ehk nt Boisenberryt. 4. Põllumajanduse intensiivistamise tagajärjed ei pruugi avalduda kohe. Pildil on kujutatud ühte intensiivse põllumajanduse tagajärjel
Metsandus: Puurmani vallas on 2008. a seisuga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata ca 15000 ha metsi. Pikknurme Metskonna raiemaht on aastas ca 50000 tm, sh. Hooldusraiet tehakse umbes 12 000 tm ja lageraite 38 000 tm aastas. Metsa keskmine juurdekasv Puurmani valla piires on 13 600 tm aastas. Puistute ühe hektari keskmine tagavara on 176 tm. Metsade keskmine boniteet on I-II. Metsauuendustöödel saadakse istutusmaterjal põhiliselt oma puukoolist. Transport: Puurmani vallas on riigi-, munitsipaal- ja erateid kokku 316 km. Riigiteede kogupikkus vallas on 90, vallateede kogupikkus on 39 km. Kõik vallateed on kruusateed. Erateede kogupikkus on 122 km. Metskonnale kuulub metsateid 72 km. Suurima liikluskoormusega on TallinnTartuLuhamaa maantee. Teede talihooldust teevad lepingulised partnerid ja vald oma seadmetega. Suvisel perioodil teostatakse greiderdamistöid vastavalt iga-aastastele sõlmitud lepingutele
Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks. Pärast istutamist saadakse kahe kuu pärast saak. Produktiivsemad on jämedama risoomiga taimed, 18 mm risoomi läbimõõduga taimel moodustub 4...7 õisikut. Palju frigotaimi toodetakse Hollandis. Meristeemtaimi toodetakse laboris kunstlikel söötmetel, need on tervendatud taimed. Need taimed on üsna kallid, seepärast on otstarbekas kasutada neid eelkõige emaistandike ISTUTUSMATERJAL tuleks varuda tunnustatud puukoolist. Ostes juhuslikku materjali võib-olla küll tunduvalt odavamalt kui puukoolis, ei ole kindel taimede sordiehtsus ning taimed ei pruugi olla terved. Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte
painutatakse kogu pikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2 – 3 korda, kuni mullakuhik on 20 – 25 cm kõrgune. Nii paljundatakse näiteks elulõngasorte. Horisontaalselt istutatud puude võrsikutega paljundamine: Selleks kasutatakse puukoolist väljapraagitud istikuid. Taim istutatakse horisontaalselt 30 – 40 cm sügavusele nii, et võra jääb 10 cm sügavusele. Taim kaetakse mullaga ning 7 järkjärgult mullatakse ka võraosa 30cm kõrguseks. Aasta kuni kahe pärast kaevatakse istikud lahti ja eraldatakse emataimest. Nii tasub paljundada näiteks pärnaliike ja –sorte.
põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. 1870-ndail aastal sai CRJi peamiseks tegevusülesandeks eesti põllmeeste organiseerimine. 4.juulil 1870. a. võttis ta osa Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamiskoosolekust. Sügise jooksul pidas ta seltsis viis ettekannet, milles kõneles külvikordadest, aiandusest, hobusekasvatamisest ning puukoolist. 1871. a. alustas Jakobson ,,Teadus ja Seaduse põllul" II osa trükkiandmist. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamis-juhendeid. Veel ilmus tal raamatuid "Kuidas põllumees rikkaks saab" 1874. aastal, "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" 1876. aastal, "Sakala kalender põllumeestele" 1880. aastal jpm. Nende raamatutega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele 2.6 Esimene üldlaulupidu
pärast lehtede kolletumist või lehtede langemist, okaspuud istuta kevadel hilja maikuus vahetult enne pungade puhkemist ja sügisel varakult juba augustis. See tõde ei kehti suletud juurekavaga taimede suhtes, milliseid võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Taimedega ümberkäimine istutusperioodil: a) Paljasjuursed taimed: Paljasjuursed taimed on eriti tundlikud päikese ja tuule kätte jätmise suhtes!!! · Puukoolist tuua paljasjuursed taimed metsa vaid kottidesse pakendatult, et vältida juurte kuivamist; · Kotist väljavõetuna, kaevata taimed metsas ajutiselt kohe maasse; · Katta taimede juured hoolikalt niiske mullaga ja katta taimed kuuseokstega; · Istutada taimed kiiresti, võttes istutuskohale kaasa korraga vaid paaritunniseks tööks vajaliku hulga taimi; · Enne taimede kandekasti või ämbrisse panekut kärpida taimedel liiga pikki
annaabi.ee 
