Kaarli kirik 1670 aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka risti kujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi
tahulise torni Pika Hermanni (hiljem nimetati Vallitorniks). Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastal rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. Kirikus asub ka Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestusmärk-epitaaf, mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level
aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Koguduseliikmed soovisid saada väikest kogudusekirikut, kuid Eestimaa kubermangu kuberner Sergei Sahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Kaarli kirik asub Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). 1670. aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud nii eestlastele kui soomlastele. Kirik õnnistati 4. advendil 1670 ning nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud Tõnismäe hoonestus, sealhulgas ka Kaarli kirik. 18. oktoobril 1862 pandi uus nurgakivi Tallinna ühele suurimale pühakojale Kaarli kirikule. Esialgselt oli Kaarli kirik kabel ning see oli pühendatud pühak Antoniusele
a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2.Kes olid ja mida tegid? Meinhard- oli piiskop, rahulik, kes ristis liivlasi ja rajas Üksküla puukiriku Theoderich- oli piiskop, asutas Mõõgavendade ordu Berthold- oli piiskop, kes ei jõudnud väga midagi teha ja tapeti liivlaste poolt Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline, rajas Riia linna, Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2
arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks
Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud. Ehitajal torgati peale valmimist silmad välja. - 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel. - Riik oli algus ühtne, kuid lagunes. - Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine.
Annika Karol Kairit 5 Minu kodukoha kirik Paide Püha Risti kirik on kirik Järva maakonnas Paides. Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks
Toomkirik e. Püha Neitsi Maarja Peakirik Toomkirik on Toompea suure linnuse tähtsamaid ehitisi ning samas üks vanimaid kirikuid Tallinnas. Põranda tasapind 1,5 m allpool tänava tasapinda, mis on aastasadade jooksul kasvanud Olnud iga võimu ajal tähtsaim pühakoda Aristokraatia armastatuim matmispaik Asub kaheksa ajaloolise tänava ristumiskohal Kiriku platsil Peale Tallinna vallutamist taanlaste ehitati sellesse paika puukirik. 1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus suur verevalamine mõõgavendade ja skandinaavia vasallide vahel, mille tulemusena taani mungad Eestist põgenevad. Peatselt saavad taanlased Stensby rahu (1238) kohaselt tagasi oma valdused Põhja-Eestis, seega ka Tallinnas. Ehitustegevus jätkub.
1143.a- asutati Lüübeki linn, oli Saksa linn Lääne-Mere ääres, mis sai kaubateede sõlmpunktiks kuid ka ristiusu misiooni tugipunktiks. Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo. Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert(asutas 1201 Riia linna, liivlaste muistse kaubakeskuse küla Rige kohale; rajas 1202 vaimuliku rüütliordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk mõõgavendade ordu).Alberti ajal pöörati vägivaldselt ristiusku ka lätlased ja eestlased. Eestlaste, liivlaste ja lätlsaste ristiusustamist me tunneme lätlsaste preestri Henriku Kroonika alusel.
Barokk Katariina kirik Pärnu Suurmärter Katariina kirik ehk Jekateriina kirik asub Pärnus, aadressil Vee 8. Tänapäeval tegutseb seal Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu vene kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud alati õigeusu kirik. 2014. aastal oli hoone seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „hea“.11 Kirik ehitati arhitekt Pjotr Jegorovi projekti järgi 1764-1768 algselt Pärnu garnisonile 1752. aastal rajatud puukiriku asemele. Ehitamiseks andis käsu ja rahastuse tollane keisrinna Katariina II pärast seda, kui oli Pärnus läbisõidul olnud. Kirik pühitseti 1769. aastal Jumalaema Uinumise auks, ent nimetati samal aastal ümber Katariina kirikuks.12 18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia Katariina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikum barokk-kirik
annaabi.ee 
