Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits
Vaatleme veel lepalehte, millel on ka saagjas serv. Kas see on ka kaseleht? Mille järgi me aru saame,et see ei ole kaseleht? Kaseleht on pikliku kuju,saagja serva ja terava tipuga. Me vaatlesime kasepuu võra ,mis koosnes........? Missugust kasepuu osa me veel vaatlesime? Aga puul on veel üks osa, mida me tavaliselt ei näe.Ometi on see nii tähtis,et ilma selleta puu ei saakski kasvada. Mis osa see on? Miks me neid ei näe? Miks on juured puule nii vajalikud? Lapsed vaatlevad puujuure tükki ja rohttaime juurt. Mille poolest rohttaime juur erineb puujuurest? Vaatleme nüüd kasepuud eemalt. Mille järgi me talvel ,kui lehti ei ole, kasepuu ära tunne? Nimetame veelkord õpitud puu osad. Lapsed võtavad kaasa kollaseid ja rohelisi lehti.Klassis paneme need kuivama, et kasutada neid hiljem kunstiõpetuses. Vajalikud vahendid: Rohttaim juurtega. Tükk puujuurt. Sireli, lepa ja haava lehti. Lisa A.Kaskneem" Miks on kase koor valge" Muistend"Miks kasel on mustad triibud"
Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused?
kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab orgaanilist ainet ja seeneniidstik vett ja mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? - vetikas annab orgaanilist ainet - seen eraldab vett ja mineraalaineid 14. Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas:
Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvamine) või biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadekst, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku.Bioturvatsioon-mullahorisontide aktiivne segamine mullaelustiku(mutid, suslikud, vihmaussid)poolt, mis tagab mullatoitainete ühtlasema jaotumise mullas. Delta-jõe poolt transporditud setest kujunenud tasandik jõe
Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidisid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päärtis lapsed. Lõpuks olid möödunud nädalad ja kuud selles ajast, mil lapsed kodust laghkusid. Aeg oli tagasi minna. Toimus hüvasti jätmine aga kõik toiduained, loomad
Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidsid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päästis lapsed. Lõpuks olid möödunud nädalad ja kuud selles ajast, mil lapsed kodust lahkusid. Aeg oli tagasi minna. Toimus hüvasti jätmine aga kõik toiduained, loomad ja olendid andsid sõna, et nad ei
Tegelikult oli ristimine Johannesele ainult väliseks märgiks, mis pidi mõju avaldama ja inimeste vaimu mingiks suursündmuseks ette valmistama. Pole mingit kahtlust, et temagi oli täielikult haaratud Messia-ootusest ja et kogu tema tegevus oli suunatud peamiselt sellele. "Parandage meelt," rääkis ta, "sest Jumala riik läheneb." Ta kuulutas ette "suurt viha", see tähendab hirmsaid katastroofe, mis pidid saabuma, ja väitis, et kirves on juba puujuure kohal ja puu visatakse peagi tulle. Ta kujutas oma Messiat, viskelabidas käes, kogumas häid teri ja põletamas sõklaid. Meeleparandus, mille sümboliks oli ristimine, almuseandmine ja kommete puhastamine olid Johannese silmis olulisimad teed saabuvate sündmuste ettevalmistamisel. Pole teada, kuidas ta neid sündmusi täpsemalt ette kujutas, aga kindel on, et ta ründas oma jutlustes neidsamu vastaseid, kelle vastu olid suunatud ka Jeesuse õpetussõnad rikkaid
praktikate kaudu.Võimu toimimise viis. Milline on diskursuse ja võimu suhe? Võim toimub läbi diskursuse. Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhtevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajale. Võim esineb lihtsates argitoimetustes. Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Risoomne tõlgendusmudel vs hierarhiline puujuure kujuline (klassikaline) tõlgendusmudel puukujuline teadmistemudel: lõplik, nii on, nõnda jääb risoomne mudel: edasi, edasi, ja .. ja ... ja, ehk, ehk, ehk, pidev jätkuvus, kese on kõikjal Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. 23. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Postkolonialistliku teooria üheks
Igas ühiskonnas on diskursuse tootmine võimuorganite kontrollitud ja organiseeritud. Argipäevas inimene ise allutab ennast võimule. Inimese keha on saanud biovõimuks. Keha on alati kokkupuutes argipäeva eluga, järelikult valitseb meid kogu aeg biovõim. Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Risoomne tõlgendusmudel vastandub hierarhilisele puujuure kujulisele (klassikalisele) tõlgendusmudelile - puukujuline teadmistemudel: lõplik, nii on, nõnda jääb risoomne mudel: edasi, edasi, ja .. ja ... ja, ehk, ehk, ehk, pidev jätkuvus, kese on kõikjal, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. 7. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri,
annaabi.ee 
