pruugi avalduda kohe. Pildil on kujutatud ühte intensiivse põllumajanduse tagajärjel toimunud keskkonnakatastroofi. a) Mis olid selle katastroofi tekkepõhjused? Suurtele tasandikele rajati hiigelpõlde, tuul kandis kuiva ja lahtise mullakihi minema ja tekkisid suured tolmutormid. b) Millal ja kus see toimus? 1930. aastad, Ameerikas c) Milliste meetmetega püütakse sellist olukorda tänapäeval vältida? Rajatakse suurte põldude vahele tuule tõkkeks tuulekaitseribad ehk puuderead ja tõhus on ka ribapõllundus. 5. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Väär väide paranda õigeks eitust kasutamata. a) Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ekstensiivsed teraviljatalud. Väär- Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid hiigelfarmid ja intensiivne teravilja kasvatus. b) Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid
Narva maanteest jätkuv peaaegu kilomeetri pikkune puiestee (foto 6) koos endise Tollide suguvõsa kalmistuga (Kabelimets). Võib oletada, et Robert von Tollil ei jätkunud lehiseid kogu allee jaoks ja seetõttu on seal rohkem kasutatud teisi puuliike (põhiliselt harilikku tamme, aga ka mägivahtrat, harilikku pärna, harilikku vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala. Kuna pargi alleeossa on erinevatel aegadel tehtud hulgaliselt vaheleistutusi, siis nüüdseks on endised vaatesuunad sulgunud. Käesoleva heakorrastusprojektiga on ära määratud vaatesihtide avamise ja raiete tegemise vajadus. Pargi ruumilisele struktuurile on iseloomulikuks järgnev: pargi keskel trooniv algselt barokne, hiljem klassitsistlikuks ümberehitatud peahoone
Põllumajandusliku maa suurenemine vähendab looduslikku mitmekesisust vihmametsad taanduvad põllumaade ees(Argentina, Brasiilia)tahetakse soja ja õlipalme; rajatakse kiirteid Metsa asemel põllu rajamine põhjustab erosiooni(vahemere piirkond, sest kuiv) Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest? terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud Põldude vahele puuderead Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele Põllumajandus on suurim vee kasutaja(70% läheb niisutamiseks lähis-idas) Põldude niisutamine põhjustab maa sooldumist. Maade kuivendamine: rikutakse metsi, jõgesid ja märgalasid Ülemäärane väetamine ja valel ajal väetamine: saastab mulda, reostab põhjavett, toiduelemendid sattuvad vette – veekogude eutrofeerumine. Ülekarjatamine – Tallamisega muutub taimestik(aafrika)
ümber, olles ka üleminekualaks tiheasula ja põllu- ning metsamajanduspiirkonna vahel. Sellised alad on oluliseks koostisosaks tiheasula omanäolise ilme kujunemises. Tiheasula seinad ja ruumid: Tihti jagavad erinevad rohealad tiheasula väiksemateks ja selgemini mõistetavateks üksusteks. Sellisteks haljasteks aladeks võivad olla puude-põõsastega väiksemad künkad, orud, jõe- ja ojakaldad, suuremad haljasalad - pargid, puuderead, alleed, puudegrupid. Selliste alade või nende taimkatte elementide kahjustamine võib kaas tuua ebasoovitavaid esteetilisi mõjusid, tiheasula struktuuri loetavuse halvenemise ja inimeste orienteerumisvõime vähenemise. Tiheasula identiteet, ajalugu ja oma nägu: Sageli, ilma et mõtleksime selle üle teadlikult, esindavad rohestruktuuri osad tähtsaid ajaloolisi või kultuuriloolisi sündmusi ja tiheasula või paiga identiteeti. Sellised
(suurus 84x42,5x39,5 cm) ja see kujutab papüürusesammastega maja ning selle ees asuvat puudega õue. Okaspuust valmistatud makett on kaetud kipsiga, osad on omavahel ühendatud tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e.Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid
• kaevetöödega (näiteks kuivendus, maa-aluste noorendamisega. Tulbastamist esineb rohkem tänava- kaablite või torustike paigaldamine jm) on läbi ja aiapuude hooldamisel; pargipuude mõõtmete vä- lõigatud juured. hendamiseks puudub üldjuhul vajadus. Ka mõjuksid Kui on näha, et võra vähendamine on tulevikus üksikud tulbastatud puud või puuderead pargimaas- möödapääsmatu, tuleb seda teha võimalikult vara- tikus looduslike võradega puude keskel võõralt ning kult. Sellega välditakse suurte lõikehaavade tekitamist stiiliga sobimatult. ning puu suudab taastada oma loomupärase võrakuju. Tulbastamise kahjulikud mõjud on füsioloogili- Suurte lõikehaavade vältimine on võimalik, kui oksa sed, patoloogilised, mehaanilised ning esteetilised.
Eriti oluline on kastmine kevadsuvel, mil tehakse põhiosa istutustest. Siiski ei ole haljastuses kastmise eesmärgiks tippjuurdekasvude saavutamine, vaid see, et taimed elaksid põuaperioodid üle ning et istutatud taimed juurduksid. Kastmiseks sobib nii looduslike veekogude kui veevärgivesi. Eriti oluline on vastistutatud puittaimede kastmine, kuna nende asendamine on kulukas ning kuivanud puude või tühimikega puuderead ei ole ilusad. Et istutamisel kaotavad puud suure osa oma juurestikust, kannatab ka nende veevarustus. Uuringud on näidanud, et noorte puude hukkumise enim levinud põhjuseks on kastmata jätmine või ebapiisav kastmine. Hinnates noore puu kastmisvajadust tuleb arvestada, et paaril esimesel kasvuaastal toimib puu ainsa veereservuaarina istutamisel juuri ümbritsenud mullapall, kuna juured ei ole veel jõudnud levida sellest väljapoole
annaabi.ee 
