Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal" (tumepunane), ,,Ametüst" http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- Väga huvitav sort on ,,Bronze Laube"- valged õied ja virtuaalherbaarium.html tume lehestik Laudleht (Astilboides tabularis) Pärit Põhja-Korea ja Kirde-Hiina, kõrgus kuni 80 cm, laius 120 cm, vajab palju ruumi. Kasvukoht poolvari ja varjuaed, puudealune (väldi tuulist kasvukohta), Sobib iga-aastane multsimine lehekõdu, komposti või kõdusõnnikuga. Muld rammus, viljakas ja püsiniiske, põua ajal vajab kastmist (muidu lehed pruunistuvad). Õitseb juulis. Lehed suured, ümarad ja jagunemata laineliste servadega meenutavad vihmavarju, suured ja kohevad väikestest kreemvalgetest õitest koosnevad veidi longus õisikud kõrgete lehtedeta varte otsas Õied hilissügisel, kõrged.
Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 5. Seemnesaak pinnaühiku kohta on rikkalik. 6. Puid on lihtne uuendada/asendada. Kilehoonetes reguleeritakse: ▪ Temperatuuri ▪ Valgust (puudealune pind kaetakse valgust peegeldava liiva või dolomiidi puruga) ▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2
hoidma ja säilitama. Proovi ennast lapse olukorda panna ja kujuta ette, et magad väljas vankris. Mida sa ise selga paneksid? Kui pole väga jahe, ei pea beebi suvekuudel paksu mütsi kandma. Kuumadel, päikesepaistelistel suvepäevadel pane beebi õhukeselt riidesse. Päikese eest tuleb pead kaitsta õhukese heleda mütsiga ja kogu keha pika, heleda ning õhulise riietusega. Imiku nahk on õrn. Ka päikesevanniks sobib imikule pigem puudealune poolvarjuline koht. Ära jäta oma last magama otsese päikese kätte. Palava päikese käes on lapsel oht ülekuumenemiseks ka vankrikatete varjus. Kuuma ilmaga ei tohi imikut üldse otsese päikesevalguse käes hoida. Ära unusta õhutada paar korda päevas ruume, sest see vähendab bakterite hulka. Väldi seejuures tõmbetuult. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Sageli alustavad emad lapse kehasoojuse mõõtmist huulte või käeseljaga lapse laupa katsudes.
Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, see on põhjustatud tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsas tuule kiirus väheneb ja lumi kuhjub metsa servas hangedesse. Suurem lume kogus metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. Kuid olukord võib olla ka vastupidine, sarnaselt vihmale võib tihedas okaspuupuistus (näit. kuusenoorendik) suur osa lumest jääda puude võradesse ja puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikate kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Talve lõpul, kevade alguses algab mulla sulamine. Kõige hiljem
-,aga siis tuli talle meelde,et rongis on mustavast aknast vahtides nha ainult rongi sisemust,mitte aga seda,mis on vljas,ning sellele meldes oli Mannul jrjest raskem liikumatult ladvas rippuda. Lk 353 Lpetage!Kas teil hbi ei ole!Keegi marju korjata ei viitsi,aga talvel moosi lmimas olete kik....kuulis Mannu lbi tuulevihina tuttavat hlt,siis aga sstis rongi vljumise vile klma shvakana lbi ta pea ning ta ngi ringi vaadates,et nii kelgumgi kui ka karjajriphja puudealune on vaikne ja thi.Poisid olid kas ra linud vi siis peitnud end sinna,kuhu ei ulatanud kiirelt saabuva talve sinerdav valgus,ja kuigi plika oli sna kindel,et nad teda ikka veel jlgivad,ronis ta puu otsast alla ning hakkas katkist kelku enda jrel lohistades koju minema.Paar korda vaatas ta selja taha,vpsatas juba samme kuuldes,aga ta ei pannud jooksu,vhemalt mitte enne,kui keeras oma kodutnavale. Lk 354 Teksti autor:Eeva Park
kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsas tuule kiirus väheneb ja lumi kuhjub metsa servas hangedesse. Suurem lume kogus metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. Kuid olukord võib olla ka vastupidine, sarnaselt vihmale võib tihedas okaspuupuistus (näit. kuusenoorendik) suur osa lumest jääda puude võradesse ja puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikatte kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale. Kohevast
elupuu isekülvil tekkinud uued taimed on soovitav need lihtsalt välja juurida. Elujõulisuse suurendamine Harilik elupuu pole mulla suhtes nõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Seega kuivad ja liivased mullad neile ei sobi, sest elupuu on põuatundlik (L. Aavik 2010). Väetamine on soovitatav kevadel. Elupuid tuleb kasta rohke veega vähemalt kord nädalas põuasel ajal, et nad oma elujõulist välimust ei kaotaks ja kollaseks ei tõmbuks. Elupuu alla võib lisada multsi, et puudealune umbrohust vaba hoida. Talvel-varakevadel on kõige olulisem elupuid kaitsta päikese eest. Selle vältimiseks tuleb puud katta õhukese heleda riidega või võrguga ümber mähkida. Päike pruunistab elupuu rohelisi osi (Calmia OÜ). 36 Kasutatud kirjandus 1. H. Kukerpuu http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 2
majandada, seemneid koguda, laiuv võra neelab valgust paremini). Samas, kui võra kasvab väga tihedaks, harvendatakse võrasiseseid oksi, et tagada võrsete ja generatiivorganite parem valgustatus (valgus on üks peamisi seemnekandvust mõjutavaid tegureid!). Võrade lõikamine ei suurenda otseselt seemnesaaki, kuid hoiab ära seemnesaagi võimaliku vähenemise. ● Et valgus on üks olulisemaid õitsemist mõjutavaid keskkonnategureid, kaetakse puudealune pind valgust peegeldava liiva või dolomiidi puruga (viimane on osutunud kõige efektiivsemaks). Kilehooned nõuavad hooldamist ka talveperioodil, et vältida lume poolt tekitatavaid kahjustusi. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: ● üksikpuudena ● gruppidena ● lankidena Vastavalt 2009. a
annaabi.ee 
