jalad puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda. · Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti: o võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu
- otsustamisõiguse delegeerimises. 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne Organisatsiooni struktuur (lad.k. struktuur-(sise)ehitus) on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi seoseid. Mida rohkem on organisatsioonis üksusi ja/või allüksusi, seda täpsemalt peavad olema paika pandud suhtlemist ja informatsiooni liikumist puudatavad reeglid. Mida suurem ja/või keerulisem on organisatsioon, seda ametlikumad peavad olema ka suhted, eesmärgil vältida informatsiooni kadu ja sellest põhjustatud probleeme organisatsioonis. 22. Kitsa ja laia juhtimisulatuse erinevused, eelised ja puudused 23. Eestvedamine ja eestvedamise teooriad Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Organisatsiooni struktuur (lad.k. struktuur-(sise)ehitus) on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi seoseid. Organisatsiooni allüksus on selle omaette osa, mille ülesandeks on teatud liiki tegevus(ed) ja mille eesotsas reeglina on eraldi juht. Mida rohkem on organisatsioonis üksusi ja/või allüksusi, seda täpsemalt peavad olema paika pandud suhtlemist ja informatsiooni liikumist puudatavad reeglid. Mida suurem ja/või keerulisem on organisatsioon, seda ametlikumad peavad olema ka suhted, eesmärgil vältida informatsiooni kadu ja sellest põhjustatud probleeme organisatsioonis. Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama. Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et need
puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda. · Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti: o võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu
Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda. · Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti: 6 o võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu
puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda. Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti: · võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad; · ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. 3 Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus - et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale.
saj alguses keeleuuendus (J.Aavik) + keelekorraldusliikumine (J.V. Veski). 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid K.F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-seadustiku, tsiviilkohtuseadustiku ning tsiviilseadustiku omad. Juriidiliste oskussõnade komisjoni töö kokkuvõttena ja edasiarendusena ilmus 1934. a "Õigusteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Seisti valiku ees kas minna lihtsama vastupanu teed ja võtta oskussõnu üle rahvusvahelisest pagasist või luua oma, eesti keelele tuginev terminisüsteem. Esimene, lihtsam viis tähendas -
tseti keele reformimisega. Ka algas 1920ndatel Õsõnavara põhjalik uuendamine. 1920. moodustas Tartu Õteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse Õsõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusSeadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste Õharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusStikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu- Stiku, tsiviilkohtuStiku ning tsiviilStiku omad. Juriidiliste oskussõnade komisjoni töö kokkuvõttena ja edasiarendusena ilmus 1934. a "Õteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Sed ei tekkinud tühjale kohale, eeskujuks võeti vene ja saksakeelseid Si. Mõisted olid olemas, vaja oli neile leida Eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest või soome keel. IV-5.2. Sõnaloome viisid ja võtted 1
Ka algas 1920ndatel õigussõnavara põhjalik uuendamine. 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-seadustiku, tsiviilkohtuseadustiku ning tsiviilseadustiku omad Õiguskeele kujundamisel tehti 1920-1930ndatel ära suur töö. Esmakordselt läheneti probleemile konstruktiivselt, täie jõu ja tahtmisega. Õiguskeeles kinnistusid terminoloogias üldkehtivad põhimõtted, mis väljendusid järgmiste asjaoludena: 1) Terminiloome oli avalik- selles võisid osaleda kõik asjast huvitatud
annaabi.ee 
