1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja. Kui kevadel on olnud vihmased ja jahedad ilmad, ei saa tolmnemine toimuda, sest putukad on sel ajal oma pesades ning tolmuterad märjas ei levi.
Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus vedelik , mis tekib meenäärmetes sügaval õie sees.) Õiel askeldades satub tolmuselt putukalt tolmuterasid kleepivale emakasuudmele, aga ta võib seda ka järgmisele õiele edasi kanda. Putuktolmlejatel on tavaliselt suured ja värvilised õied.
emasõied(astelpaju,kadakas) 7. Mis on õisik, milles seisneb tema tähtsus? Too näiteid õisikutüüpidest ja taimedest. Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik. Tähtsus-soodustab paljunemist tõlvik-soovõhk kobar-maikelluke, lillehernes nutt-ristik 8. Mis on tolmlemine ja milliseid tolmlemisviise esineb taimedel? Tolmlemine on õie tolmu kandmine tolmukatelt emaka suudmele tolmlemisviisid-isetolmlemine,putuktolmlemine ja tuultolmlemine 9. Millised on putuktolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine
värvilisi õisi. Mõnel õiel on nektariviidad, mis näitavad tolmeldajatele, kust nektarit otsida. Need võivad olla inimestele nähtavad või ka ultravioletsed, nii et neid näevad ainult mesilased ja mõned teised putukad. Tolmeldajaid meelitatakse kohale ka lõhnaga. Mõningaid taimi, näiteks raitlill, hiid-titaanjuur ja söödav asimiina, tolmeldavad kärbsed, mistõttu nad levitavad raipelõhna. Tolmukad paiknevad putuktolmlejate õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge. Kogudes nektarit paljudelt ühe ja sama liigi õitelt, viib tolmeldaja õietolmu kõigisse õitesse, mida ta külastab. Tuultolmlejatel, näiteks kõrrelistel, puudub vajadus tolmeldajaid ligi meelitada, mistõttu nende välimus on tavaliselt tagasihoidlik. Kui putuktolmlejate õied on suurte seemnetega, kleepuvad ja valgurikkad (tolmeldajad võivad olla ka valgu peal väljas), siis tuultolmlejate
saavad valmis juba looteeas 25) Vananemisel tekkivad muutused: 1)elundkondade talilused häiruvad 2)kaasnevad mitmesugused haigused 3)elutegevus protsessid aeglustuvad 4) välisilme muutub 26) Inimeste vananemist põhjustab: 1) päevitamine 2) ebatervislik toitumine/eluviis 3) ravimite tarvitamine 4)haigused 5)toitainete vaegus 6)kehavääraste ianete kuhjumine 7)rakkude jagunemis vüime langus 27)Inimest saab elustada siis, kui on saabunud kliiniline surm. 28) a) putuktolmlejate taimed on ilusad, erksavärvilised, jäävad kohe silma n: liilja, nartsiss b) tuultolmlejate taiemde õied ei jää silma, nad on kahvatute värvidega n: võilill, pappel c) n: d) n: 29)paksenenud juur, vili on ainult see, mis on tekkinud viljastumise teel 30) a) et üks on emas ja isas puu . muidu kuipaned papli isase , siis hakkab levitama ebemeid, siis on allergia b) et ma saaks süüa kilpkonna mune, kilpkonnad peavad olema erisoost,siis
kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele (Vt Õis). Putuktolmlemine - tolmlemisviis, mille puhul putukad kannavad ühe taime õietolmu teise taime emakale. Putuktolmlejate õied on enamasti värvikirevad ja lõhnavad. Kõik katteseemnetaimed pole putuktolmlejad. Sigimik - emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed ja millest peale viljastamist kujuneb vili. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus
Nii saavad kiskjad panustada rohkem lihasmassile ja olla ka lühemate ja jässakamate jalgadega rohusööjatega võrdväärsed jooksjad. Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada. Nii toimub taas võidurelvastumine, kus pidevas teineteisest sõltuvas arengus seistakse tegelikult paigal ja kiskja-saaklooma dünaamiline tasakaal püsib. 119.Putuktolmlejate taimede ja tolmendajate koevolutsioon? Putuktolmlejad taimed ja putukad on väga hea mutualistliku koevolutsiooni näide. Putukas saab suhtest kasu kuna taim pakub talle söögiks nektarit ja õietolmu. Taim saab aga odavalt ja riskivabalt risttolmleda. Loomulikult on tegemist vastastikuse suhetega, mis peab maksimeerima mõlema poole saadavat kasu ja vähendama kulusid.Nii püüab taim vähendada oma panust miinimumini kuid mitte vähem kui vajalik. Kui taim pakub liiga vähe nektarit,
kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks. 3. Varuaine taimedes tärklis (seemnetes, viljades, mugulates, tüves); seentes ja loomades glükogeen. 4. Transport taimeses toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne; seentes glükoos ja tema teisendid; loomades glükoos. 5. Ligimeelitav putuktolmlejate taimede nektar. (fruktoos, glükoos, sahharoos) 6. Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhappe ehituskompleksiks; Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad; Kergesti omastatavatel süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide sünteesile.; Süsivesinik on fotosünteesis esmane süsihappegaasi siduja. 3. Kas teate, miks glütseraldehüüd (C3) ja erütroos (C 4) ei esine tsüklilises
annaabi.ee 
