elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub toitumisviisist. Rohutirts · Väikesed 1-2 cm pikkused · Külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga · Keha on kaetud kitiinkestaga. · Välisehitus: Tundlad Kombib ja tunneb lõhna
Laialt levinud, eriti parasvöötmes; kõikjal kus leidub samblaid või samblikke (ka Arktika ja Antarktika). Elavad kõdus, taimedel ja vee pindkilel. Eestis umbes 150 liiki. Selts: Harkhännalised (Diplura) Pikkus 2-5mm. Värvuselt valkjad, kollakad; kehas puudub pigment. Pikad tundlad; koosnevad 10 või enamast segmendist; meenutab pärlikeed. Pea ümara kujuga. Silmad puuduvad Rindmik koosneb kolmest selgesti eristatavast segmendist. Rindmiku igale lülile kinnitub paar jalgu. Tagakeha koosneb 10 selgesti eristatavast lülist. Viimasel tagakehalülil pikad urujätked, mis on kaetud karvakestega. Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) Selts: Harjashännalised (Thysanura) Pikkus kuni 1,5
Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane Amööb 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus 8
Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-3.htm Amööb http://www.wiw.pl/biblioteka/encyklopedia/hasla/ameby.asp 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-4.htm 7
Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda
Lähteained Saadused FOTOSÜNTEES HINGAMINE orgaaniliste ainete moodustumine, orgaaniliste ainete lagunemine, süsihappegaasi neeldumine, süsihappegaasi eraldumine, hapniku eraldumine, hapniku neeldumine, energia talletamine orgaanilistes ainetes, energia vabanemine, toimub ainult valguse käes, toimub nii vaguses kui ka pimedas, toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes. toimub kõigis elusates rakkudes. 22. LOOMADE TUNNUSED Loomad on võimelised liikuma ringi ja nad reageerivad keskkonna muutustele ärritusega. Loomad totiuvad orgaanilisest ainest, mida toodavad taimed. Loomad eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikku, aga vajavad elamiseks hapnikku. Loomad ei kasva kogu elu ja nende keha koosneb paljudest organitest. Loomad sigivad suguliselt ja mittesuguliselt
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
