keskpunktiks juutide hävitamine. Juudi bolsevismi hävitamine sai varsti tema maailmavaate nurgakiviks. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta nõudis põhilist lahendust: "eemaldada juudid meie rahva hulgast". Et "tõkestada meie rahva laostamine", tuleb juudid eraldada koonduslaagritesse. 1924. aasta kevadel, kui Hitlerit süüdistati riigireetmises, kuna ta oli 1923. aasta 8.-9. novembril ette võtnud ebaõnnestunud putsikatse ja kuulutanud Müncheni Bürgerbräukeller'is välja rahvusliku revolutsiooni lootuses tõugata võimult Reich'i valitsus, rääkis Hitler kohtule, et ta oli tahtnud olla vaid marksismi lammutaja, ja kinnitas ühtlasi, et natsiliikumisel on vaid üks vaenlane surmavaenlane marksism. Juute ta ei maininud. Tooni muutust märkas ka juudi ajakirjandus ja kui Hitlerilt selle kohta küsiti, vastas ta talle omaselt, et tõepoolest oli oma seisukohta muutnud: "Mein Kampf'i" kallal
Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside
kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus. Läbikukkumise põhjused: · Poolt-propaganda puudumine
Konstantin Pätsil võttis 2 kuud aega, et panna valitsus kokku - Põllumeeste kogud, Demokraatlik Liit ja Tööerakond. Saatuslikuks sai majanduskriis, mille tõttu 1924. aastal lagunes valitsuse koalitsioon. 2) Friedrich Akeli valitsus- Vähemuvalitsus, kuhu kuulus Demokraatlik Liit ja Tööerakond. Valitsus astus tagasi kommunistliku putsi katse tõttu. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva ühine väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon: EKP eesmärgid- Põrandaalune, eesmärk valitsuse vägivaldne kukutamine, proletariaadi diktatuur, iseseisva Eesti muutmine Nõukogude Liidu osaks. Töörahva ühine väerind- Töörahva Ühine Väerind oli Eesti kommunistide legaalne variorganisatsioon aastatel 19201924
1935.a lõpuks oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. Valitsuse vihaseimad oponendid olid rahvaerakondlased ja 1935.a suvel vangistusest vabanenud vapsid. Eriti viimased asusid aktiivselt Pätsi kritiseerima, nõudes tagasipöördumist demokraatia juurde. Päts otsustas vapsidega lõplikult arved õiendada 8.dets.1935, kui poliitiline politsei vahistas vapside juhid, väites et nood olid ette valmistanud relvastatud riigipööret. Osavalt pressis serveeritud putsikatse muutis vapside populaarsuse rahva seas olematuks. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu ning mõiste "Tartu vaim" muutus diktatuuri-vastase võitluse sünonüümiks. 1930-te aastate lõpul püüdis Päts oma võimu seadusandlikult tugevdada. 01.jaan 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus, mille kohaselt presidendi võim oli võrreldes 1934.a seadusega veelgi suurem- nt võis ta otsustada valitsuse püsimise ja Riigikogu laialisaatmise küsimusi. Riigikogu muutus kahekojaliseks:
63 katalüsaatoriks. 1924 kevadel Nõuk Ve-l mõte korraldada Eestis relvastatud riigipööre. Ettevalmistusi hakati tegema Välismaa Büroos. Juulis 1924 moodustati spetsiaalne Eesti komisjon, mis pidi eesti kommunistidel aitama riigipööret organiseerida. Hiljem ka Ve-l sarnane komisjon. Lõpuks sulasid kokku. Komisjonis oli Stalin, Frunze ja rida teisi tähtsaid tegelasi, lisaks ka luure juhtivtöötajaid. Putsikatse sai teoks vaid tänu Ve valitsusele. Nõuk valitsus lubas eesti komparteil mobiliseerida eestlastest kommuniste venemaal, nõuk piirivalve aindis võimaluse nende relvade ja inimeste saatmiseks üle piiri. Mässuplaani väljamõtlejaks oli eestlastest ohvitser Harald Tummeltau. Vahetult enne putsi koondati Leningradist sanitaarronge, paar soomusrongi, mõned nõuk sõjalaevad, 2 diviisi lahinguvalmidusse kõrgendatud valmisolekusse. Pihkvas moodustati partisanisalk, kes olid valmis üle
valitsuse vahel, sest poliitilised suunitlused väga sarnased - valitsus koosseisus asendus üks koalitsioonipartner teisega. Tulid juurde mõned uued ministrid, aga valitsuse üldpoliitiline kurss jäi muutmatuks (v.a. V Riigikogu). · Teine väide, mida põhiseaduse muutmist nõudvad välja tõid oli see, et riigikogu surus valitsusele peale oma tahet. 3 valitsust lahkus erakorraliste sündmuste tõttu - putsikatse, erakondade ühinemine, uue põhiseaduse vastuvõtmine. 15st 4 lahkusid parlamendivalimiste tõttu (toimusid iga 3 aasta tagant), 15st 7 lahkusid koalitsiooni lõhkimineku tõttu. Kogu selles reas jääb erandlikuks Teemanti valitsus, kus lahkuti umbusaldushääletuse tõttu (algatas riigivanem ise). Nii et tekib küsimus, kus siin peaks olema riigikogu diktatuur. · Eesti vaja hädasti riigipead, kes oleks tasakaalustavaks faktoriks riigikogu ja valitsuse vahel