Rigoletto tahab tütre rüvetamise eest kätte maksta. Seega palub ta palgamõrtsukal hertsog tappa. Maddalena aga palub, et vend ei teeks seda ning Sparafucile pakub välja alternatiivi, et tapab juhusliku rändaja, kelle surnukeha annab Rigolettole. Gilda kuuleb seda pealt ning olles meheriided selga pannud, astub ta tuppa ja ta tapetakse. Rigolettole antakse riidesse mähitud laip, kuid Rigoletto kuuleb majast lahkudes hertsogi naeru, avab riide ning leiab pussitatud tütre. Leian, et lavastajatöö ei olnud väga huvitav, laval oli suhteliselt vähe liikumist, oleksin seda rohkem tahtnud näha. Kindlasti oli kõige suurem rõhk pandud laulmisele, aga suurem liikumine oleks rohkem köitnud. Kostüümid ei olnud midagi silmapaistvat, aga nad olid ajastule kohased. Lavaline kujundus oli väga tagasihoidlik kõik oli lihtsalt puidust üles ehitatud. Mulle oleks rohkem meeldinud huvitavam lahenduskäik, kuna see paneb rohkem vaatama ja huvi tundma
mõrvalugu „Kohutav tõde“ Ajalehe esikaane suur pealkiri: „Mõrvas on tapetud abielupaar, kes olid just mesinädalatel.“ Abielupaar oli valgete linade vahele pandud, nii mees kui naist oli pussitatud kümme korda südamesse ja viis korda pähe. Naise otsaette oli noaga naha sisse kirjutatud R täht ning mehe otsaees oli W täht. Uurimisega kaugele ei jõutud. Politsei jõudis üsna kiirest tupikusse ja sinna see asi jäigi. 10 aastat hiljem, üks üsna tuntud mees hakkas uurima ühte juhtumit, mis viis otsejoones tema sinna abielupaari mõrvani. Selle uurija nimi oli Rick Walker. Rick uuris ja puuris seda juhtumit, kuid edasiviivaid niidiotsi ta ei leidnud. Walker vaatas selle abielupaari
Eestit võib nimetada selle kõrval kui paradiisiks, kus pea kõik olemas mida tarvis. Vägivald, mõrvad, relvad, röövid- need on ühe tavalise Lõuna- Aafrika väikelinna tunnused. Lõuna-Aafrikat võib pidada maailma üheks kriminaalseimaks riigiks, mille elamutel tavaliselt trellid ees. Iga nelja minuti tagant tungitakse majja sisse, iga üheksa minuti järel keegi vägistatakse. Pärast viit on tänavad tühjad. Kõik teavad kedagi, keda on pussitatud, röövitud või püstoliga ähvardatud. Veel hullem võib olukord olla nendes asulates, mis on linna kõrvale tühermaale üles ehitatud ning kus sageli puudub nii vesi kui elekter. Aafrika Vabariigis sureb iga päev aidsi 1500 inimest Aidsibeebisid või orbusid on poolteist miljonit, seda on rohkem kui eestlasi. Päris kõhedust tekitav või mis ? UNESCO andmete kohasel saab suurem osa lapsi maailmas koolis käia, vaid Aafrikas on õppimisvõimalused piiratud
hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud! Marilin Niilus 11B klass 9.12.2010
hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud! 4 Osades (tegelased): Mantua hertsog Kristian Benedikt (Leedu) Rigoletto, tema õuenarr Eduards Cudakovs (Läti) Gilda, Rigoletto tütar Viktorija Stanelyte (Leedu) Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo Taavi Tampuu Borsa Tõnu Kattai
Ta mõistab, et tema ,,eneseohverdus" oli lihtsalt edevus, uudishimu ning soov uute emotsionaalsete kogemuste järele. Leides, et vaid täielik ülestunnistus lunastab ta hinge, otsustab ta hävitada viimase märgi oma vanast elust. Raevus tõstab ta noa, millega tappis ta Basili, ning rebib sellega maali lõhki. Kõlab karje, tema teenrid ärkavad, ning möödujad tänavalt kaasavad ka politsei. Teenrid leiavad Doriani laiba, mida on pussitatud südamesse. Kaunis noormees on järsult vananenud, närtsinud ning õudne. Dorian Gray tuvastatakse vaid tänu sõrmustele tema sõrmedes. Imelisel kombel on aga portree tema kõrval taastanud algse, noorusliku kuju. Tegelased: Dorian Gray kena, kuid nartsissistlik noormees, keda võluvad lord Henry hedonistlikud ideed. Ta alustab erisuguste pattude maitsmisega, hoolimata nende amoraalsusest, ning langeb omaenda kaevatud kuristikku. Basil Hallward kunstnik, kes kiindub Doriani
kes ,,oli haige, tal pole ainustki reaali, aga ta võttis endalt elu sellepärast et toas oli tunda sibulalõhna". Romaani mõte kujunes elu absurdsusest pessimistliku idee mõju all, kõik põhineb elu ringkäigu mõttetusel ja sihitusel. Cela viib raamatusse sümboolsed kujud ja mõnikord need on ainult võrdlused: ,,Kõigest poole tunni möödudes ja kohvik saab tühjaks. Möödunust päevast pole jälgegi jäänud nagu inimesel kes kaotas mälu järsku", või ,,...surnud ... on sarnased pussitatud marionettidega, nukkudega, millel katkesid niidikesed". Siis inimene ilmub ette abitu mänguasjana, keda elu kergelt muudab ebavajalikuks kolaks. Mõnikord see on laialdane allegooriline pilt. Niisugused on kaks poissi, kes peatumatu ja ükskõikselt mängivad rongit kohviku lauade vahel. Mäng ei tee nendele lõbu, aga nad ,,kiretult ja rõõmutult" jätkuvad lihtsalt sest nad otsustasid mängida kogu õhtu. Niisama kui inimene mängib iga päev oma rolli elus vaatamata sellele kui igav ta on
pärast konkureerima. Bruysil oli ka üks ihuviga, mida ta oma järglastele edasi pärandas nimelt oli tema vasakul jalal 6 varvast. Bruys suri loomulikku (vanadus)surma palverännaku ajal Marienthali. Hulgus või kerjus 3 noahaavaga tundmatu, kes Rataskaevu tänavalt surnuna leiti, kehakatteks vaid kotiriidest hõlst. Väga kõhn, veel poisiohtu mees. Mehe keel ja suguelundid olid ära lõigatud, kehal olid äratuntavad piitsast ja ahelatest jäänud armid. Meest oli pussitatud kolm korda, suure vihaga, eesmärgiga tappa. Hiljem, kui Melchior tema laipa Püha Barbara kabelisse (kuhu ikka linnas hinge heitnud vaesed viidi, keda keegi omakseks ei tahtnud tunnistada) vaatama läks, leidis ta üllatusega, et keegi hiljem ka tema vasaku labajala oli maha saaginud. Magdalena lõbunaine, kes juba aastaid tagasi Rataskaevu kaevust uppununa leiti ja kelle kohta teati rääkida, et ka tema surmaeelsel päeval viirastust näinud oli.
Ta seisab kaua aia taga. Ta lahkub, ning mõtleb, et tal ei olegi kahju. Taavi läheb lähedal asuva maja ukse taha, kus elasid tema onu Elmar ja tädi Juuli. Noor naine avab ukse, Taavi küsib Elmarit, uksele tuleb Juuli. Taavi tutvustab ennast, ent Juuli väidab, et tema mehe vend sai sõja ajal kogu perega surma ning käsib Taavil neid rahule jätta. Taavi teebki seda. Ivo on surnud. Taavi peab surnukeha tuvastama, Ivo oli öösel noaga Snelli tiigi ääres surnuks pussitatud. Taavi on viimast päeva Tallinnas. Ta ei tunne ei rõõmu ega kurbust. Võib-olla kergendust. Hotellitoa uksele koputatakse ning Taavi leiab ukselt onu Elmari. Nad lähevad välja ning esimest korda tunneb Taavi, et ta ei ole turist. Taavi läheb Airile viimast korda külla. Nad arutavad Ivo surma, Airi tunneb ennast süüdi. Taavi kahtlustab, et Airi sai käsu neid Ivoga Eestisse kutsuda. Airi ei vasta ning Taavi ei saa aru tema näoilmest
annaabi.ee 
