Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid,
3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka
· Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik muuta. · Kastide koguarv ulatuub umbes 3000-ni. · Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski. · Pärast veedade ajajärku kujunesid selged piirid varnade ja nende sees moodustunud arvukate kastide vahel. · Ühe hümni järgi tekkisidd varnad siis, kui ohverdati ürgjumal Purusa. · Jumala suust loodi braahmanid. · Kätest ksatrijad. · Puusadest vaisjad. · Jalalabadest suudrad. · Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed moodustasid nn puutumatute grupi. Kuningriigid · VI saj. eKr oli Põhja-indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. · Ühed olid kuningriigid, teised vabariigid. · Riikide jõuvahekord oli muutlik. · Nii mõnigi riik suutis mõneks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi.
mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Suudrad olid teenijad,
Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast.
· Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad, · Icha-upanisad, · Kena-upanisad, · Aitreya-upanisad,
tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see
Järgmisest sõnast tekib taevas. Järgmistest aastajad. Loob jumalad ja deemonid või tondid (Asurad). Tekitab ka öö ja päeva, need tekivad jumalate ja tontide loomisega. Sellega on valmis saanud ka aeg. Tegelikult on Asurad india mütoloogias mingid vanemad jumalad, kes on ka hinduismi mingil viisil integreeritud. Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema kehast saab meie maailmaks ja teatav osa jääb välja, mis on surematu maailm mv.s Üks osa kehast sõdalased, reied suudrad, kes on teenindajad. Purusa vaimust sai kuu, silmast päike. Hingeõhust tuul, jalgadest maa, nabast ilm või atmosfäär. Hiina loomismüüdid (neid on väga palju): Alguses on taevas ja maa vormitud, kaootilised
· Mitu erinevat pühakirja: - ,,Rigveda" Vanimad kirja pandud tekstid Hümnide kogumik Kirjutatud india vanas sanskriti keeles Räägib hinduistlike jumalate pateonist ja jumalikest olenditest ehk deevadest ning varajastest hinduistlikest rituaalidest, sealhulgas suurtest rahvatseremooniatest Esimene ohverdamine oli Purusa eneseohverdus o Purusa = ,,kosmiline inimene" tema kehast sai maailm alguse Tähtsamad jumalad: o Varuna vee ja ookeanijumal o Indra tormi ja sõjajumal o Agni püha tule jumal o Soma püha taime jumal - ,,Upanisadid" Ohverdamisrituaalide tähtsuse vähenemine
· Virilokaalne mehe sugulaste juures · Uxorilokaalne naise sugulaste juures · Neolokaalne uus majapidamine kas mehe või naiste sugulaste juures. · Patrilokaalne - ühe äia juures · Matrilokaalne - ühe ämma juures · Avunkulokaalne -mehe (emapoolse) onu juures. Endogaamia näide: kastid Indias Suletud, endogaamsed ja hierarhiliselt liigendatud grupid. See hierarhia koosneb 4 varnast ehk olemistasandist. 4 varnat vastavad Purusa kehaosadele: · suust said brahmanid · kätest kshatriad · säärtest vaishiad · jalgadest shudrad Engogaamia abiellumine samast kogukonnast inimesega. Eksogaamia abiellumine teisest kogukonnast inimesega. Neid mõisteid saab kasutada ka religioonide korral. (Juudid eelistavad abielluda juutidega jne) 17 Soorollid Naisuurimus ja naisküsimus Läänes. · Kodanliku ühiskonna selged soorollid: mees avalik ruum, naine privaatne ruum. · 1960
Isvara on Jumala personaalne aspekt sõltumata konkreetsest jumalusest ning tal võib olla sugu, ta võib olla nagu isa või ema või isegi nagu sõber, laps või kallim. Samkhya ja Mimamsa koolkonnad ei tunnusta Isvarat, kuid Yoga, Vaisheshika, Vedanta ja Nyaya koolkonnad kasutavad seda mõistet. Advaita Vedanta kohaselt on Isvara üksnes Brahmani kujutlus inimese piiratud teadvuses, mistõttu ei esinda ta Ülimat Vaimu. Purusa Purusa on hinduismis 'universum ise', (Jungi arhetüüp: 'kosmiline inimene'), keda inimesed erinevalt vaadates näevad ja tunnetavad erinevate deevadena. Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purusat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Purusa keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest ksatrijad, reitest vaisjad ning jalgadest suudrad. Purusast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid.
annaabi.ee 
