suurt purpurset vaipa Süsimust viha aga samuti mulda. poole violetsete silmadega läbi punase klaasi Valge: Puhtuse värv, mis näitab, et oli õhtuti valgem Lumivalge kõik on puhas, korras ja kitsas joon tumepunast tumevioletset ehapuna veatu. Purpurist baldahhiini Kollane: tuba oli kollane Kolletanud Päike, lillede kollases hämaruses Kuldne õitsemine,suvi. purpurset vaipa Kullakarva kollane kuub punane müts Taevas oli tuhkhalles Hall: Igavnenud asjade värv, kõik nii hall Kõrbhall
Kullatud laevamudel usaldusväärsus, intelligents Kuld- ning purpurkuubi Mees punases fessis Kestendavais kuldraames Nurgas mustunud kobrus 2 Sõrmed süsimustad Kõrbhallid karvad Tuba muutus kollaseks, siis tuhakarvaliseks Kollased pilvetordid Tuhkne videvik Nagu musta varju Suur purpurne vaip Violetsed silmad Punane klaas Tuba oli õhtuti valgem Imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna Purpurist baldahhiin Tuba oli kollane Kollane hämarus Kollane kuub Punane müts Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis Kõik nii hall Must kuub Halli hingetut tänavat 3 Must sametkuub Tumepunane kuub Helepunane kübar Purpurmantel Kolletanud linarüü Must rist Purpurist vaip Lumivalged juuksed Verine liha Käpad jätsid veriseid jälgi Sinihallid karvatud silmalaud Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus
ILMALIK Rüütlielu idealiseerimine. Anti käitumisjuhendeid Peegeldasid tolleaegset elu Palju seiklusi fantaasiat, armastust Daamikultus Rüütel ei tee kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jne TAGASIPÖÖRDUMINE ÕUKONDA
ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks. Francisco de Quevedo (1580 – 1645) Tõlkinud Jüri Talvet (1987) ÜHELE TRÜKITUD TRAKTAADILE, MILLE KEEGI HIRMUÄRATAV LOBISEJA KIRJUTAS ÕPETATUD STIILIS1 Sain lugeda ma koidikute algeist ja päeva raugest, rammast sädelusest ja tunni tuleriidast, ehitusest ja tõusust, roosjalt õhetavaist palgeist ja purpurist ja lõkkeist verevvalgeist ja laipja päikse surmaväsimusest ja süte hõõges kuugi küütlevusest ja varjudest ja hämarustest kalgeist ja taevanõost, mis kokku rullis nahku, ja tähest tõbisest, näol kalbe vära, kristaljaist lätteist, talitsevaist vahku. Ja kõik see oli neitsi peie pära, tark teadus, millest laibalehk ei lahku, lilled ja sära, käratsus ja plära. 1 Luuletus on kirjutatud nähtavasti pärast 1613. aastat, kui Góngora poeemi „Üksildused“
Nägin muigas..... kadus! Aastate aadrist kuivetand muigas Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna Sulistes sügavas kaevus Kahvel käsi haaras põhjast. Võtsin siis ja heitsin tulle Lämme ja pehme südame Huuu! Laiaks läks Sussivussises veel miski Tuli limane limpsas keelt. Mina? Ees podises kärbesseen koitunud purpurist Solgitud süda! Rusik neile naad naad !!!... järelkaja Tanttant tantsi kantsi käikest Läikest linn ja tolm ja tuhatkolm Kaks raks vaks maad rakka ette Lakka längust, pakka mängus Kiirelt kiigu suurelt liigu kiiguliigu Ruttu kao kantsi käikest, kao käikest Päikest väikest hommikkuulis huulis tulikahi kui tuulis vahe vaigu maik haik no õis... no õis?
Popi on ka väga kartlik, kui Isandat läheduses ei ole. Kui Huhuu oma puurist välja sai, peitis Popi end madala kirstu alla, mis tema karvkattele ja liigestele liiga tegi. ,,Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes". Huhuu on üsna taltsutamatu iseloomuga. Talle meeldib olla tähtis, magada Isanda baldahhiinvoodis ning juua ja süüa kõike paremat, mis ette satub. ,,Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas." Tema lõppematu alkoholilembus saab ka lõpus nii Popile kui temale endale saatuslikuks. Isand ning Huhuu on pigem lamedad tegelased ning Popi on sügav tegelane. Tema maailmavaateid ning tundeid kirjeldatakse detailselt, samal ajal kui Isanda kohta väga palju informatsiooni ei jagata.
need on ju korduvad laused. Huvitav on tema luuletuste juures see, et ta ei ole kasutanud oma luuletustes mõttekordusi, ma ei leidnud ühtegi luuletust kus ma oleks saanud tõmmata paralleele millegi muuga. Luuletuses ,,Mina olen" on Runnel väga huvitavalt sõnadega mänginud: ,,Tule tule mine mine tule mine mine tule". Kui neid lugeda siis ei saa neid lugeda kui eri sõnu vaid neid lugedes tekivad liitsõnad. Väga omapärane sõnademäng tekib neid lugedes. Kui otsida ,,Punaste õhtute purpurist" piltkujundeid, siis võib seda tegema jäädagi, kuna tema luuletuste read algavad enamasti ühe ja sama tähega. Nendest tähtedest ei saa kokku lugeda sõnu või tähenduslikke lühi lauseid. 5 LUULE VORM Kõige enam kasutab Runnel lõppriimis. Näiteks ristriimi: Me ratsud on higist mustad/ me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme
kui roosast õitsemisest raske oks. Ah, miks see jaotus, miks on mind kaks, et paindun, murdun kummargille. Ning öö on kuldne kauge ring, mis laotusen veerleb vaid. Päev ainult paistab, paistab maid. Sind armastan, sind ihkan Ing! Ja õitsmine mind võtab tappa, üks meri üle mu, üks õite torm. Ma olen jõvvetu, ma olen orb, ning õitsmine mind võtab tappa. Viies kiri Oi, imelik päev! oi, imelik öö! Päikene istun on taeva jaspisest telgedelle, otspoolid purpurist koet hakan on tantsitama, lõime kullased vihid vilavad sugadelle. Pilved valgetel süstadel kangaid läin laotama: rohelist lillaga, kollast ja sinist punasega maale ja merele, metsa ja nurmele saotama. Päev ajab hommikust õhtusse kuldse hobusega. Oi, imelik päev! oi, imelik öö! Hõbedast odasid heitvad, kive lingutavad taevased sõdurid ilmadest ilmadesse, võidetud kuulmata murret käsi ringutavad, verisel pilgul vaatvad võitja silmadesse.
kahvatu valgusjoon. Huhuu jäi umbusklikult lävele seisma. Siis astus ta mõne sammu, ja Popi nägi, kuis ta peen karvatu händ uksepiida taha kadus. Siis kuuldus riiete kahinat ning Huhuu üksikut naerukatset, ja siis ei kuuldunud enam midagi. Popi ootas kaua hirmust põksuva südamega, kuid kõik jäi vait. Siis roomas ta tasakesi kirstu alt välja ja lähenes kartlikult tagatoa lävele. Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, koon voodi poole tõstetud. Siis taganes ta tasakesi jälle kirstu alla ja roomas värisedes kaugemasse nurka. Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes. Mis oli juhtunud? Ta ei teadnud seda isegi. Kuid midagi õudset,
Huhuu jäi umbusklikult lävele seisma. Siis astus ta mõne sammu, ja Popi nägi, kuis ta peen karvatu händ uksepiida taha kadus. Siis kuuldus riiete kahinat ning Huhuu üksikut naerukatset, ja siis ei kuuldunud enam midagi. Popi ootas kaua hirmust põksuva südamega, kuid kõik jäi vait. Siis roomas ta tasakesi kirstu alt välja ja lähenes kartlikult tagatoa lävele. Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, koon voodi poole tõstetud. Siis taganes ta tasakesi jälle kirstu alla ja roomas värisedes kaugemasse nurka. Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes. Mis oli juhtunud? Ta ei teadnud seda isegi
Siis roomas ta könksus, küür seljas ja karvad püsti. tasakesi kirstu alt välja ja lähenes kartlikult tagatoa lävele. Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikesi Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja sammu Popi poole. öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, Koon voodi poole tõstetud. Siis Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla
Siis roomas ta könksus, küür seljas ja karvad püsti. tasakesi kirstu alt välja ja lähenes kartlikult tagatoa lävele. Huhuu istus ainult hetke seal imestades. Siis ajas ta rinna ette, vajutas lõua Läbi kirju akna imbus kitsas joon tumepunast ja tumevioletset ehapuna. vastu rinda, tõmbas hänna kõveraks ja astus puusast kinni hoides kaks väikesi Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja sammu Popi poole. öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas. Ja siis korraga turtsatas ta ja näugus ning hüppas! Popi vaatas teda mõne silmapilgu liikumata, Koon voodi poole tõstetud. Siis Popi vajus ulguva kerana astjakirstu alla
suhtes. Pildistamisel säritatakse keskmine kiht ainult rohelise kiirgusega, sest sinise kiirguse neelab ülemise ja keskmise kihi vahel paiknev kollane filterkiht, samal põhjusel säritatakse alumine kiht ainult punase kiirgusega. Nii tekib ühekordse säritamise tulemusena filmi kihtides kolm peitekujutist. Värviilmutamisel moodustavad peitekujutised kolm lahutatud värvuste täiendvärvustega negatiivkujutist, mis koosnevad vastavalt kollasest, purpurist ja taevasinisest värvainest. Seega koosneb kujutis värvinegatiivil objekti värvuste täiendvärvustest. Värviline kujutis tekib ilmutusaine oksüdatsiooni saaduste reageerimisel fotomaterjali emulsioonikihis olevate värvikomponentidega. Säritatud alas muutuvad hõbehalogeenid ilmutusaine metallides hõbedaks, kusjuures ilmutusaine ise oksüdeerub. Ilmutusaine oksüdatsiooni saadused toimivad värvikomponentidesse,
· Samniidid (lk 15) suurekasvulised ja tugevad noormehed, kes paistsid silma ilu ja sõjaka välimuse poolest. Olid riietatud helesiniseisse tuunikaisse ja nende kiivrid olid ehitud kahe valge sulega. · Traaklased (lk 15) olid relvastatud lühikeste kõveraotsaliste mõõkadega ja väikeste nelinurksete kumerapinnaliste kilpidega; peas olid neil väikesed näovarjuta kiivrid. Nad oli riietatud lühikestesse erepunasest purpurist tuunikaisse, kiivri kohal lehvis igaühel kaks musta sulge. · Samniumi sõjamehed (lk 15) Kandsid lühikesi sirgeid mõõku, kinnisis tiibadega kiivreid, väikesi ruudukujulisi kilpe, rauast käsivarrekaitseid ning sääreturviseid. · Andabatad (lk 15) olid riietatud lühikestesse valgetesse tuunikatesse ja relvastatud ainult lühikeste terariistadega. Pead kattis igaühel kiiver, mille kinnitatud näovari oli korrapäratu ja
annaabi.ee 
