Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise
koosseisus. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Edasi käis võitlus peamiselt valimisõiguse ümber. 17. sajandil jätkus katoliiklaste vastupanu anglikaani kirikule. 1605. "püssirohuvandenõu" Guy Fawkes, parlamendi õhkulaskmise plaan. Usuline ja poliitiline opositsioon PURITANISM (kalvinismi erikuju). Nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliikluse toretsemisest. Elizabethi ajal (16. saj. lõpp) oli puritanismile järeleandmisi tehtud, kuid too nõudis jätkuvalt muutusi ja kujundas aja jooksul uued moraalsed ja eetilised tõekspidamised. Sattus vastuollu ametliku kiriku, seeläbi kuningavõimuga puritaanid pidid emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Hakkasid tekkima ja edukaks muutuma Manufaktuurid. Nende
Puritanismi arengut soosis majanduslik areng ning kaasnenud manufaktuurid, kus inimesed hakkasid tööl käima (varem töötati kodus või tsunftimeistri juures). Arengule aitas kaasa väliskaubandus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatioonist ehk ettemääratusest saatus sõltub Jumala suvast, maine elu on ette määratud. Jumala tahet sai määrata ilmaliku kutsumuse õpetusega, Jumalale pidi olema meelepärane, kui inimene teeb oma tööd hästi (õigustati kauplemist). Puritanismile oli omane töökultus. Puritaanlased olid töökas, kokkuhoidlikud, ei lõbutsenud, riietusid lihtsalt jne. Nõuti odavat anglikaani kirikut. 2 alavoolu: presbüterlased, kes uskusid, et piiskopi asemel peaks kogudust juhtima koguduse vanem, ning independendid, kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu. Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte.
Sama konverents soovitas püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate) mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub diakoni, preestri või piiskopi ordineerimise õigus üksnes piiskoppidele. Kõrgkiriklik suund sai uut hoogu eriti 19. sajandil seoses nn Oxfordi- liikumisega, mille üheks eestvedajaks oli John Henry Newman. Tema silmis oli anglikaani kirik katoolse (üleilmse) kiriku üks haru, kõrvu Rooma-katoliku ja
· 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist
Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga. Puritanismi ühiskondlik kandepind Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused
Euroopa arstiteaduse taasrajajaks peetakse Paracelsius't. Ta arvas, et haigusi põhjustavad organismis toimuvad keemilised muutused. III UUSAEG 1. Euroopa 17-18 sajandil 1.1Puritanism Usuliige ja poliitilise oppositsiooni Bruiks Inglismaal oli Kalvinismi erivorm puritanism. Puritaanid nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kuninganna Elizabeth I tegi puritanismile järeleandmisi tunnistades õigeks ettemääratuse õpetuse. Remitaanid nõudsid jätkuvalt muutusi. Manufaktuuride loomisega pidid inimesed hakkama tööl käima. See kiskus inimesed eemale perekondlikust suhetest, traditsioonidest ja kirikukogudusest. Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, et tuleb võimalikult hästi teha oma igapäevast tööd. Tekkis lausa töökultus. Puritaanlased tunti kaugelt ära: ta oli töökas, kitsi, ei talunud elurõõmu, kandis musta riietust ja
Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud. Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi. Tunnistati õigeks ettemääratuse õpetus. Säilis senine jumalateenistuse pidamise kord, kiriku juhtmine jäi endiselt kuninga poolt määratud piiskoppide hooleks. Puritaanlik opositsioon kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. 4 Paljud puritaanid olid sunnitud emigreeruma, kuna olid sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga.
annaabi.ee 
