· Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte, kes purustasid sõjas rojalistid · Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur · Tema valitsusajal soositi puritaanlust, alles jäi ka anglikaani kirik, kuid kaotas riigikiriku positsiooni · Riigis oli rahulolematus, kuid see suudeti sõjaliste vahenditega vaos hoida Kasutatud materjal · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charles_I_(1 630s).jpg · http://www.slideshare.net/katrisilla/inglise- kodusda-1642-1660 · http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus %C3%B5da · http://publicdomainclip- art.blogspot.com/2011/02/oliver- cromwell.html Aitäh kuulamast !
projektidest“, 1697), kus oli toodud rida abinõusid sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamiseks. Oma kuulsaimas poeemis „The True-Born Englishman“ („Puhastverd inglane“) pilkas ta mõningate ringkondade püüdu rahvuslikule verepuhtusele. 1702 kirjutas ta oma kurikuulsa pamfleti „The Shortest Way With the Dissenters“ („Lühim viis käsitseda lahkusulisi“), millega naeruvääristas tooride (Tories) verejanulist püüdu puritaanlust välja juurida Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta perioodilise väljaande „A Review of the Affairs of France and of All Europe“ („Ülevaade Prantsusmaa ja kogu Euroopa asjadest“),
mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma, ,,puhastatud" parlament mõistis kuningale surmaotsuse. o 1649.a kuniga avalik hukkamine ( rahvas ei kiitnud heaks) · 1649-1660 INGLISMAA VABARIIK o Võim Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes, sisuliselt sõjaline diktatuur o Rahvas oli Cromwelliga rahulolematu, teda vihati. o Cromwell surus peale äärmuslikku puritaanlust o 1658.a suri oliver Cromwell, rahvas rõõmustas. o Tema poeg loobus troonist ja sõjavägi nägi ainsa võimalusena anda võim tagasi Stuartidele. · 1660 Stuartite restauratsioon ( Charles II Ja James II) Püüdsid vähendada parlamendi võimu ja katoliiklust · 1688 Kuulus Revolutsioon o Parlament pakkus krooni Mary II ja Oranje Wilhelmile ( protestant) o Õiguste bill!
Viimased Soti rojalistid alistati 1652. aastaks. Kodusõja tagajärjed Inglise kodusõja tulemusena langesid Briti saared Inglise parlamendi võimu alla, kuid seal puhkesid peagi vastuolud, mida parlamendi sees ei suudetudki ületada. Seetõttu anti võim Oliver Cromwellile, kes 1653. aastast valitses Briti saari diktaatorina, ta nimetati Protektoraadi lordprotektoriks. Cromwelli võimu ajal soositi puritaanlust, kuid alles jäi ka anglikaani kirik, mis kaotas küll riigikiriku positsiooni. Sõjaliste vahenditega suudeti rahulolematust Cromwelli eluajal vaos hoida, kuid kui ta 1658. aastal suri, ei suutnud tema poeg Richard enam erinevaid fraktsioone vaos hoida. Ka sõjavägi lagunes ning Sotimaad valitsenud George Monck marssis 1660. aastal Londonisse ja kutsus kokku parlamendi (Convention Parliament), mis kutsus Charles II Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa troonile tagasi (restauratsioon).
· puritaanid: radikaalsed anglikaanid; eesmärk viia reformatsioon Inglismaal lõpuni; 1642 1649 Kodusõda: · 1642 tüli parlamendi ja kuninga vahel kasvas kodusõjaks; parlament sõjas edukam; 1649 kuninga Charles I avalik hukkamine (rahvas ei kiitnud heaks) 1649 1660 Inglismaa ,,vabariik": · võim peaminister Oliver Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes; sõjaline diktatuur; rahvas vihkas Cromwelli; riik surus peale äärmuslikku puritaanlust; 1658 suri Cromwell; peale surma anti võim tagasi kuningatele (tulevad kuningas olid katoliiklased); 1688 Kuulus revolutsioon: · parlament pakkus krooni kuning väimehele, Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile (protestant); 1688 Oranje Wilhelm saabus armeega ja kuningas James II põgenes Prantsusmaale, uueks kuningaks sai William III; Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik;
Loobub kõrgstiilist ja ülespuhut retoorikast. Teema filos+argine stiil; armast on ta põhiväärtus; luules varjab armast maailmaruumi; luulekujundid tekiv jutustamise käigus. John Milton(1608-74)- kuulsaim raamat- ,,Kaotatud paradiis" (kirj siis kui sattus põlu alla 1667; 12 laulust, ilma riimita, tegelased Aadam&Eva, saatan); 1671- ,,Tagasi võidetud paradiis". Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud. Martin Opitz(1597- 39)- ,,Raamat sks poeetikast"1624.( peaks klassitsistlik luule välja nägema, millised on luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s
peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. 20. sajandi alguseks oli G.B.Shaw saavutanud juba ülemaailmse kuulsuse. Oma järgmist teost nimetas Shaw filosoofiliseks komöödiaks.Näidendis "Inimene ja üliinimene" (1903) on traditsiooniline don
tähelepanu peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912). Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale
nimetades selle vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks (Neitsimaa). Ning last not least: Elisabethi ajastu andis maailmakirjandusele William Shakespeare'i (15641616). Stuartid Inglismaa troonil Nagu Elisabeth oli soovinud, läks pärast tema surma Inglise troon Mary Stuarti pojale, Sotimaa kuningas James VI-le. Inglismaa troonile astus ta James I nime all [160325]. Nii nagu Elisabeth, toetus ka James I anglikaani riigikirikule, rünnates ühtaegu nii katolitsismi kui puritaanlust, vaatamata sellele, et nii katoliiklased (kuna tegu oli Mary Stuarti pojaga) kui ka puritaanid (sest kuningas oli sotlane) lootsid tema toetusele. 5. novembril 1605 paljastati Londonis püssirohuvandenõu (Gunpowder-Plot). Äärmuskatoliiklane Guy Fawkes kavatses parlamendi koos kuningaga õhku lasta, paigutades Westminster Abbey keldrisse 36 püssirohuvaati. Üks vandenõulastest paljastas ettevõtmise ning Fawkes tabati otse sündmuskohal askeldamast
annaabi.ee 
