raske saada pidama. Juba Henry VIII ajal suleti kloostrid (tänapäeval võib Inglismaa külastaja näha suurt hulka kauneid, ent nukraid varemeid), radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Üldse, kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Radikaalid, keda nimetati puritaanideks, ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid nad isegi korraks riigitüüri juurde, tingides kuningavõimu taastamisel kõrgkirikliku vastulöögi.
Algselt seda endine palgasõurite preester Ulrich Zwingli(1520). See oli palju järsem kui Lutheri värk. Zwingli soovis, et kiriktes oleks jälle algkristlikus. Viidi minema pildid ja jumalateenistus muutus piibli lugemiseks. 1531 puhkes sõda katoliiklaste ja kalviniste vahel, kus sai Zwingli surma. Reformi jätkas Jean Calvin. See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Kalviniste kutsuti eri paigus eri moodi. Ingismaal puritaanideks, soti omi presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks. Trento kirikukogu, 1545-1563- katoliku kirik asus ennast innukalt muutma. Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni
Augsburgi usurahu-sõlmiti 1555. Aastal kahe poole vahel, selle järgi tagati mõlemale leerile võrdsed õigused. Kehtima jäi põhimõte kelle võim, selle usk. Protestandid- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad. Luterlased- Lutheri usu pooldajad kalvinistid- Jean Calvini usu pooldajad hugenotid-Prantsuse kalvinistid puritaanid-Inglise kalvinistid kutsusid end puritaanideks ehk puhasteks. prespüterlased-reformeeritud kiriku liikmed (Sotlased) anglikaani kirik-Inglismaa kirik, mille pea on kuningas, õpetus oli sisult protestantlik dogma-lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena. Jesuiit-Katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige. Inkvisitsioon-XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani ehk inkvisitsiooni.
tõusis troonile Mary Tudor (valitses 1553-1558). Ta oli saanud katoliku kasvatuser ning abiellus Felipe II-ga. Katoliikluse naasemine, paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks ning protestantlikud piiskopid asendati katoliikliega. Umb 300 protestanti hukati -> Verine Mary. Pärast Mary surma oli järgmine troonipärija Elisabeth I(valitses 1558-1603). Saanud võimule, taastas ta anglikaani kiriku, võideldes katoliiklaste kui ka kalvinistide (inglismaal nim neid puritaanideks) vastu. Puritaanid nõudsid täielikku usuvabadust ning kiriku vabastamist riigi alluvusest, sellega astusid nad kuningavõimu vastu. 1578.a rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen
Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat. Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse.
Kui Mary I 1558 suri, ei olnud tal ühtegi järeltulijat. Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse.
6. Kloostrid suleti 7. Pühakute kultus kaotati 26. REFORMATSIOON SVEITS JA INGLISMAAL Sveitsis levis protestantism hoopis teistmoodi. Sveitsis oli reformatsiooni läbiviia J. Calvin. Calvini õpetus saavutas edu nii Sveitsis, Madalmaades, Sotimaal, Inglismaal ja ka Prantsusmaal. Calvini õpetuse järgijaid kutsuti Sveitis ja madalmaades kalvinistideks, Prantsusmaal hugenottideks, Sotimaal presbüterid, Inglismaal puritaanideks. Pretestinatsioon ettemääratusõpetus. Sisu oli see, et jumal on mõned inimesed valinud välja, kes pärast surma pääsevad igavesse õndsusesse ja teised, kes lähevad hukatusse. Inimene seda muuta ei saa, sest see on jumala poolt kindlaks määratud. Pretestinatsiooni järgi inimene saab teada sellest, milliseks tema saatus kujuneb. Nimelt need, kes on edukad, on jumal välja valinud. Järelikult tuleb püüelda edukuse poole. Edukuse all mõeldi pigem majanduslikku edukust
Calvin nõudis inimestelt lihtsaid eluviise ja töökust. Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn. Linnakodanike elu reeglistati ja nendest üleastujate saatus oli karm. Vaatamate karmidele elukorraldustele rajati ülikool ja korraldati vanade ja haigete eest hoolitsemine. Zwingli ja Calvini poolehoidjad ühinesid peagi ühtseks kirikuks. Nende õpetus levis üle kogu Euroopa. Sotimaal nimetasid selle kiriku liikmed end presbüterlasteks. Inglise kalvinistid nimetasid end puritaanideks ja prantsuse kalvinistid hugenottideks. Inglismaal oldi algul reformatsiooni vastu ja Henry VIII teenis isegi paavstilt usukaitsja tiitli, kui oli esinenud Lutherit hukkamõistva kõnega. Kui aga paavst keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas Henry VIII end 1534. aastal Inglise kiriku peaks. Nii tekkis anglikaani kirik. Kloostrite tegevus lõpetati ja 7000 nunna ja munka pidid lahkuma
(anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia sõdade mõju. 1536. aastal pani J. Calvin aluse kalvinistlikule suunale reformeeritud kristluses. 1541 võttis võimu Genfis – kalvinism levis Madalmaadesse, Prantsusmaale, kus neid tuntakse hugenottide nime all, ja Briti saartele, kus neid nimetatakse puritaanideks. Teatava lahenduse tõi Augsburgi usurahu 1555 aastast, mis fikseeris printsiibi: cuius regio eius religio. Protestantism võitis valdavalt Põhja-Euroopas, Lõuna-Euroopa jäi katoliiklikuks. Reformatsioon ja Prantsusmaa vastutegevus (liidus Türgiga) tõkestas Habsburgide kava muuta Euroopa ühtseks katoliiklikuks keisririigiks ja pani aluse Euroopa üsna eripärase, tugevalt anti-hegemoniaalse rahvusvaheliste suhete süsteemi tekkele.
annaabi.ee 
