"kohutavad sisalikud". Mõned dinosaurused kaalusid 40-50 tonni ja olid kuni 26 meetrit pikad. Need hiiglased toitusid taimedest, kuid osa dinosaurusi muutus ka röövloomadeks. Seoses sellega ilmusid teistel jälle jätked, ogad, sarved ja teised kaitsekohastumised. Kuid oli ka väikseid, kassisuurusi dinosaurusi. Arvukas rühm roomajaid sai nimetuse loomahambused, sest nendel jagunesid hambad lõike-, silma- ja purihammasteks. Erinevalt nüüdisaegsetest roomajatest olid loomahambustel jalad suunatud mitte külgedele, vaid asetsesid kere all. Hiljem tekkisid loomahambustest imetajad. Vee-elulised roomajad. Toidu (kalade ja peajalgsete) jälitamisel läks osa roomajaid üle elule vees. Pikapeale muutus nende välisehitus, eriti jäsemed, millest tekkisid loivad. Keha hakkas kujult meenutama kala. Seepärast anti neile nimetus ihtüosaurused, mis tähendab "kalasisalikud". Need olid avamere püsivad asukad.
elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida? Toit on vaja hästi läbi selleks, et siis seguneb see paremini süljega ning neelamine on kergem. Siis toimub seedimine ka kiiremini. 6. Miks hakkame tundma magusat maitset, kui oleme kaua aega närinud leiba või
D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu.
mitmekümne sentimeetrine liikuvad silmalaud. Suu on lõuahabe. Kõrvad on põdral suur ja ninamikul suured ning üliliikuvad hingamiseks vajalikud ninaavad. Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe
..13 IMETAJAD 1.1 IMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Esimesed imetajad ilmusid välja Juura ajastu algul, umbes 220 miljonit aastat tagasi. Selle klassi ühtedeks tähtsamateks tunnusteks on närvisüsteemi kõrge arengutase, pärast poegimist nende imetamine, püsisoojane keha. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad. Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel)
· erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid · maos seedivad soolhape ja pepsiin · maks ja kõhunääre erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõppeb seedimine · maksas sünteesitakse sappi, rasvade seedimine lihtsam · väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad verre või lümfi 9. HAMMASTE KORRASHOID · täiskasvanul on 32 hammast · jagunevad: lõike-, silma- ja purihammasteks · kinnituvad juurtega lõualuu sompudesse · suuõõnde ulatub hambakroon · hambaid katab ja kaitseb hambaemail · keskosas õõs närvide ja veresoontega KORRASHOID · regulaarne hammaste kontroll · igapäevane hammaste harjamine · hambaniidi kasutamine · vältida suitsetamist ja muid kahjulikke tegevusi 10. ERITUSELUNDKOND. URIINI TEKE ERITUSELUNDKOND
Hambakroon igemest sügavamale ei ulatu ning kuludes uuega ei asendu. Pikakroonilistel e. kurdhammastel ulatub emaili poolt ketud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambakrooni igemetest väljaulatuv osa püsib enam- vähem ühepikkusena, kuna paralleelselt hamba kulumisega nihkub hammas samal ajal sombust väljapoole. Hamba kasv ei lõpe hambavahetusega, vaid jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem
Tsement moodustab hamba välimise osa, kattes seejuuures kas ainult hambajuurt või kogu hamba välispinda. Ehituselt sarnaneb luukoega, kuid temas puuduvad luukanalid. Hambad paiknevad sümmeetriliselt. Mälumisel kokkupuutuvaid hambapindu nimetatakse mälumispindadeks. Esialgselt suhu ilmunud hambad on ajutised, neid nimetatakse piimahammasteks ja nad asenduvad jäävhammastega. Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse hambad lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks
hambad. Rinnakorv ja roided kaitsevad siseelundeid. Imetajate jäsemed on suunatud alla, mis võimaldab neil kiiremini liikuda. Imetajate varbad on varustatud küüniste, küünte, sõrgade või kapjadega. Imetajate närvisüsteem on üks arenenumaid loomariigis. Peaaaju on hästi arenenud ning õppimisvõimeline. Nende juhtivateks meelteks on haistmine, kuulmine ja nägemine. Imetajad on kõige õppimisvõimelisemad selgroogsete hulgas. Hambad on neil eristunud lõike-, silma ja purihammasteks, millel on erinevad ülesanded. Imetajate sooltoru pikkus sõltub toidu koostisest, taimetoidulistel on see kõige pikem, aga kiskjatel on kõige lühem sooltoru. Suuneelsöögitorumagusooltorupärak Imetajad on püsisoojased. Nende kehatemperatuuri aitab hoida karvkate ning keha hea varustamine hapnikurikka verega. Süda on 4-osaline: 2 koda ja 2 vatsakest. Imetajad on lahksugulised. Pärast viljastamist, mis toimub sisemiselt, areneb loode emasorganismis
annaabi.ee 
