• Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
.......................................12 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................13 5. Lisad..............................................................................................14-15 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest suvel käisin põllul ja mind hakkas huvitama, mida tehakse õlgedest. Septembri kuus hakkasin käima ringis nimega ,,Õlekubukene" ja sain aru, et õlgedest saab teha väga ilusaid punutisi. Olen õlgi uurinud juba aasta aega. Omas töös seletan, kuidas õlgi kasutatakse ja kus kohas. Omas töös tahan edasi anda oma teadmisi ja oskusi, et tulevikus oleks teistel huvi selle vastu ja, et inimesed õppisksid paremini loodust tundma ja seda armastama. Oma töös räägin õlgede ajaloost ja õlgede kasutamist igas variandis. Räägin ka sellest, missuguseid imeilusaid asju võib õlgedest teha
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
Kookospähkel koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid muid punutisi. Kookospähkli toitekoe energeetiline väärtus: 100g/399 kcal. Päritolu ja import: Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.
Soome ekspordib palju, kuid impordib vähe. Peamised väljaveo tooted on paber, tselluloos ja mööbel. Mets hõlmab Nigeris vaid ühe protsendi riigi pindalast. Metsal puuduvad soodsad tingimused sealses kliimavöötmes ja mullas kasvamiseks. Nigeri savannides elavad elevandid, gepardid, kaelkirjakud, šaakalid ja antiloobid. Aastane juurdekasv on miinuses, kuna palju tehakse illegaalset metsaraiet ja uusi puid juurde kasvama ei panda. Eksporditakse peamiselt käsitöölisi punutisi, saematerjali ja puitlaastplaate. Puitlaastplaatide jaoks on vaja häid masinaid ja üllatav on see, et Nigeril on vahendeid nende tootmiseks. See on hea, et riigid ekspordivad juba valmis toodangut. Sellest võib järeldada, et riigis kasutatakse toorainest tulev tööjõud ära ja mitte midagi ei lähe ilma tööjõudu kasutamata välja. Andmed Nigeri metsa- ja puidutööstuse kohta on üsna puudulikud. 3. Energiamajandus
· Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte
looduslik, ökoloogiline ja samas praktiline. Täiendada oma teadmisi ja olla arenguvõimeline. Eesmärk luua firma, mis on kasumlik ja on konkurentsivõimeline. FIE Malle Vahtramäe ettevõtluse põhimõte on tegeleda enesele huvipakkuva alaga, mille teostus on põhitöö kõrvalt, et mitte võtta liiga suuri riske, vaid tegutseda samm-sammult. Tegevusalaks on pajuvitstest punutiste valmistamine kohalikust ökoloogilisest materjalist. Toodangu omapära seisneb selles, et punutisi tehakse keetmata vitstest. Päikese käes kuivades omanadavad nad heleda päikeselise tooni. Konkurentsitihedal ajal edu saavutamine nõuab lisaks kaubale ka muud huvitavat lisaks pakkuda. Näiteks pakkuda kaupa nõnda kaunilt, et see näeb välja nagu kaunis kompositsioon kunstinäituselt. Toode on suunatud eeskätt tarbijale, kes hindab looduslikkust materjalist valmistatud tarbeesemeid oma igapäevaelus.
tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Kookosõli sisaldavad sampoonid ja kreemid annavad juustele pehmuse ja toidavad nahka. Kookosvõist valmistatud maskid sisaldavad nahka pinguldavaid ja noorendavaid koostisosi, vähendavad pigmendilaikude teket. Kookosõli massaaziõlina on väga aromaatne ega jätta nahka rasvaseks. Kookospähklil on ka tööstuslik otstarve. Kookospalmi tüve kasutatakse ehituses, pähkli kiudkestast valmistatakse nööri, köit, matte, kotte ja punutisi. Kõvast luukestast saab treida mitmesuguseid asju ja teha neist dekoratiivseid toidunõusid. Kookospalmi sulgjatest ja tugevatest lehtedest valmistatakse katuseid, palk on hinnatud nii ehitus- kui laevatööstuses. Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid. Noorelt äralõigatud õisikuvarre tüükast voolab palmimahla, mida juuakse
põletuskirjadega rikkalikult kaunistatud. Samal viisil valmistati ka kohvrite eelkäijad, tugevasti rautatud ja lukustatavad reisivakad [18]. Haaba hinnatakse tänapäevalgi mitmesuguste elutarbeliste esemete toormaterjalina. Haavapuit on hele ega anna lisamaitset, mistõttu sobib puulusikate ja puunõude, taarakastide ja -tünnide valmistamiseks. Kergesti värvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi. Palju on kasutatud haavalaaste ka pakkematerjaliks kergesti purunevate esemete (klaasnõud, portselan) transportimisel. Vanad rahvapärased suusad (Põhja-Eestis suksed) valmistati enamasti haavatüvest lõhestatud laudadest. Suuskadel liikusid peamiselt metsavahid ja jahimehed sügava lume aegu. Kuid haavast tehti veel teine, olulisem liiklusvahend: haavatüvest õõnestatud paat ehk haabjas. See on soome-
Terved pähklid pakitakse 60-100 kaupa kookoskiududest punutud võrkkottidesse. Peenestatud koprat ehk kookoshelbeid imporditakse peamiselt Filipiinidelt ja Sri Lankast. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud kookospiima tahkumise tõttu. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid punutisi. Kuivatatud toitekude ehk kopra on tooraineks kookosõli ehk kookosrasva saamisel. Jäätmed lähevad õlikookidena loomasöödaks. Kõva luukesta kasutatakse mitmesuguste esemete väljatreimiseks. Kookospiima kohta võib veel lisada, et kõrvuti tervistava ja kosutava joogiga kasutatakse seda kääritatult ka veinide ja likööride valmistamisel. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:66-68) Kreeka pähkel Kreeka pähkli, mis on tuntud ka väärispähkli nime all, kodumaaks on Lõuna-Euroopa,
Väga palju on Eestis liike, kes moodustavad tiheda pajutihniku metsaserval või võsa raietööde või põlengu järel tekkinud lagendikul. Usinasti kipuvad nad metsastama ka hooletusse jäetud heinamaid: viie aastaga katab niitu peaaegu hävitamatu pajuvõsa. Paju koor on tuntud ravimtaimena paljude tõbede puhul. Kuid väga ammusest ajast on teda kasutatud naha parkimiseks. Lehtedest ja koorest on saadud ka kollast ja musta värvi. Ning loomulikult tunnevad kõik laialt levinud pajuvitstest punutisi. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike. Mesinikud hindavad pajusid aga kui peaaegu ainsat meetaime varakevadel. Kuna paljude puude tüved on väga jämedad, siis on ka puit kasutusele võetud. Sellest tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta keemiatööstuse tooraineks. Kuid peamine on siiski pajude väärtus ilupuuna. Erinevad liigid sobivad kokkuvõttes kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed
Haab on väga vastuvõtlik seenhaigustele, enamik Eesti suurematest haabadest on mädaniku poolt kahjustatud. Haava puit on kergesti lõhestatav ja seetõttu tehakse temast katuselaaste, kastilaudu, tikke, vineeri, aga ka kauneid punutisi. Kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses. Haava puidust valmistatakse puulusikad, kuna ta ei sisalda vaiku ega anna maiku, kuid peamiselt kasutatakse teda siiski küttepuuna. _____________________________A
annaabi.ee 
