Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid.
kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne
sajandi I poolel oreleid maakirikutesse ehitama ning koguduselaulu juhtimine sai organisti ülesandeks. Tähtsaimaks sai aga ühtse koraaliraamatu väljaandmine, mis võis ühtviisi 6 kasutuses olla nii Vene riigi kõigis luterlikes kogudustes kui ka koolides. Sellise koraaliraamatu avaldas Punschel 1839. aastal ning see ilmus kuni aastani 1935 kokku 16 väljaandes. Punscheli koraaliraamat kinnistas Eesti- ja Liivimaal kirikulaulude viisid sellistena, nagu neid lauldi ka 19. sajandi alguse Saksamaal. Tallinna muusikaõpetaja ja Oleviste kiriku organist Hagen avaldas 1845. aastal teise koraaliraamatu, mis oli mõeldud peamiselt Eesti- ja Liivimaa tarbeks. See lähtus peamiselt vennastekoguduse kaudu levinud viisidest, mis olid tolleaegsetes kogudustes palju levinumad kui Punscheli viisid. Hageni kogumik ilmus kolmes väljaandes ja oli
Sageli tajutakse nende harmooniat ja meeleolu kui midagi eriliselt karget ja ,,põhjamaist", erinevat nii Kesk-Euroopa kui vene muusikast. Kreek tundis hästi ka Lääne-Euroopa varasemat koorimuusikat ning sidus sageli rahvaviise vana polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, näiteks erinevate kaanonivõtetega. Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi. See on ebatavaliselt mahukas ettevõtmine, eriti arvestades, et nende loomise ajal (1949-1955) ei olnud heliloojal mingisugust püsivat sissetulekut ning tema kirjadest sõprdele ilmneb karjuv vaesus. Veelgi eredam näide tema töö süsteemsusest on 443 vaimulikku rahvalaulu 3-häälses naiskooriseades. Siin on ta töödelnud praktiliselt kõik tema käsutuses olnud eesti ja rannarootsi vaimulikud rahvalaulud, sealhulgas iga viisi üleskirjutatud teisendid (kokku
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm),
perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saanud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja näeb, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdub Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni (hoolimata sarnasest nimest pole tema ja Miina Härma sugulased) juurde, kes lubab anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist.
viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel. Näiteks on ta loonud 500 kaanonit Punscheli koraaliraamatu järgi . Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt . Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud. Nende hulgas on ka rannarootslaste viise. Kuna rannarootslased siit maalt nõukogude võimu eest pagesid, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane). Sarnasused:
koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral- Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraalide liturgilisele tähendusele mõtlemata ja koraalitekstide sisusse süüvimata. Ene Üleoja defineerib oma artiklis Kirikumuusika või muusika kirikus kirikumuusikat järgmiselt (26 juuli 2007 Meie Kirik): Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse
kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8
annaabi.ee 
