Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt ruumi otstarbest ja kasutustingimustest. Laudpõrandad võivad olla naelutatud vahetult vahelae taladele. Laudis tehakse ühelt poolt hööveldatud ja külgedelt punnitud laudadest. Laud kinnitatakse tavaliselt kahe naelaga iga talaga. Laud- ja parkettpõrandad tehakse sageli kilpidest ERIOTSTARBELISED PÕRANDAD peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, nät: 1) spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetava aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast
Poomkant Servades võib näha puidu algset kaarjat pinda. Siledaks hööveltatud Puitmaterjali kõik küljed on hööveltatud Mõõtulõigatud Puitmaterjali paksus ja/või laius on jämehööveltatud või peensaetud täpselt etteantud möötmetele vastavalt. Profiilhööveltatud Puitmaterjali ristlõige on hööveltatud mittetäisnurkseks (erinev ristkülikprofiil) Sulundatud Puitmaterjali üks serv on soonitud ja teine sulundatud (punnitud) Hööveltamata sulund Puitmaterjali servad on sulundatud, üks külg on seatud ja teine hööveltatud pinnaga Liist Hööveltatud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Latt Saetud pinnaga puitmaterjal, mõõdud alla 75*75 Laud Puitmaterjal, mille paksus on maksimaalselt 38 mm ja laius vähealt 75 mm Prussik Puitmaterjal, mille paksus on üle 38, kuid maksimaalselt 75 mm ning laius 75-175 mm
Uks on hoone element, mis on vajalik hoonesse sisenemiseks (väkisuks) ja hoone sisesed ruumidevaheliseks ühenduseks (siseuks). Jagunevad sise ja välisuks. Uks koosneb uksepiideast e tiivast või tiibadest. Elamute siseuksed on tavaliselt sileuksed (klaasitus või klaasiga, puidust) (lävepkuga või pakuta). Välisuksed peavad olema sooja ja niiskuskindlad ning elamutele tehakse need tavaliselt kas mantel- või tahvelustena, paksema klaasiga tahvelustena ja ka punnitud profiillaudadest voodriga. Rõduuksed tidavad sama rolli mis aknad. Uste arva majas sees kui ka väljas projekteeritakse vastavalt vajadustele ja tuleohutus nõuetele. Ühiskondlikute hoonete valisuksed on tavalisest suurte klaaspindadega ja kaubanduskeskustes kasut õhkkardinaid külma tarbeks. Tööstushoonetel tehakse uksed vastavalt vajadusele olenevalt tegevusalast. Väravad- tehakse garaazile, kuurile, juurviljahoidlale, tööstushoonetele. Elamute juures tehakse kõige rohkem garaazi
Valtsi korgus 2,4 cm ja tahvli laius 54,5cm ehitamisel. Välisuksed peavad olema soojad ja niiskuskindlad ning elamutele TT-paneelid- peamiselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- tehakse need tavaliselt kas mantel-tahvelustena või paksema Classicprofiil -kasutamiseks katustel kaldega 1:7 ja katuselagedeks. Selliste ribipaneelide pikkus on vabalt valitav klaasiga tahvelustena, tihti ka punnitud profiillaudadest voodriga. Valtsi korgus 3,8cm ja tahvli laius 50cm. Ühendused haakuvad vastavalt koormusdiagrammile(laius 2,4m; kõrgus20-70cm; ribi laius Klaasitud ava(suurem või väiksem kuulub tavaliselt välisukse lukustussüsteemi abil, mida on vajadusel.võimalik uuesti lahti võtta. alapinnas 12, 16,5, 21,5cm) juurde)
pinnasevee tase ja kihtide asetus ning paksus.(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4.loeng lk63,64) 46. Milline on ilma keldrita hoone vundamendi ehitus?(joonis) 47. Milline on keldriga hoone vundamendi ehitus(joonis) 48. Milline on vaivundamendi ehitus?(joonis) 55.Kuidas ehitatakse puit- ja puitplaatkattega põrandad pinnasel? Laudpõrandad ehitatakse 29-37 [mm] paksustest ja 94-144[mm] laiustest punnitud põrandalaudadest, kas vahetult puittaladele või 4-7[mm] pakustele laagidele. Pinnasele ehitatud põrandate alla tuleb ette näha tuulutusavad. Pinnasele ehitatud puitplaatkattega põrandaid ehitatakse samamoodi nagu puitpõrandaid. Põrandalauad asetatakse laagidele, mis omakorda toetuvad betoonplaadile, vahele pannakse soenduseks mineraalvill või mõni muu soojusisolatsioonmaterjal, betoon toetub pinnasesse tambitud killustikule, millele on asetatud pinnasevee isolatsioon. 56
Tihendage või katke tammi pinda saviga. Savikihi paksus peaks olema vähemalt 30 cm, mille peal on 30-45 cm kiht kruusa, et ära hoida jäätumise ja kuivamise kahjustusi. Tiigi võib teha veekindlaks ka näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Kui tiigi põhi on tugev ja veetihe võib tiikide vaheseinu teha näiteks punnitud laudadest, betoonist, teraslehtedest jne. Tavaliselt on see kallis abinõu. Läbivooluohtlikumad kohad on torude läbiminekukohad. Torude ümber soovitatakse panna veekindlast vineerist kaelus, mida hoolega tihendatakse saviga. Sademetest põhjustatud erosiooni ohu tõttu tuleb tammid võimalikult kiiresti katta murumättaga. Talviste ehitustööde puhul tammi sisse jäänud jäätükkide sulamisel tekkinud tühikute tõttu tuleb kevadel tamm üle tihendada - kuid üldiselt talvist ehitamist
horisontaallaudisega toestust. Esmalt rammitakse või vibreeritakse pinnasesse I- profiilist püsttoed. Kaevamise käigus asetatakse horisontaallaudis ja vahetoed. Laudise, vahetugede ja postide mõõtmed määratakse arvutusega pinnasesurvele. Pinnasevee tasemest sügavamale rajatavate süvendite seinad tuleb toestada vettpidava seinaga - sulundseinaga. Materjaliks on seejuures puit või teras. Puidust sein tehakse punnitud laudadest või prussidest. Sellest ka praktikas levinud nimetus punnsein. Et süvistamisel elemendid surutaks tihedalt üksteise vastu ja moodustuks tihe sein, teritatakse seina elementide otasad joonisel toodud viisil. Puidu kasutamine on võimalik suhteliselt madalate kaevikute korral. Puuduseks on ka vähene elementide korduskastuse arv ja suur puidu kulu. Enamasti kasutatakse spetsiaalsetest terasprofiilidest sulundseinu. Mõnede enamlevinud sulundseina elementide andmed on toodud
» «Muidugi,» ütles Gringoire, «vaadake ise, milline nauding!» - Ta võttis preestril käest kinni, mida see ka vabalt laskis sündida, ja viis ta Piiskopi-vangla trepitorni-kesse. «Vaadake, kus on trepp! Iga kord, kui seda vaatan, olen õnnelik. See trepp on Pariisis üks lihtsamaid ja haruldasemaid. Kõik astmed on alt viltuseks tahutud. Nad on oma jalg maad laiad. Trepi ilu ja lihtsus on kõigi ta astmete ühendusviisis. Nad on üksteisega ühte põimitud, üksteisesse vuugitud, punnitud, raamitud, lii- 376 detud, üksteise sisse lõigatud ja on üksteisest kõvasti, aga armsasti kinni haaranud.» «Ja teie ei soovigi midagi?» «Ei.» «Ei kahetse ka midagi?» «Ei ole mul kahetsusi ega soove. Olen oma elu hästi korraldanud.» «Inimene korraldab küll, aga saatus lõhub laiali.» «Mina olen pürroonik *,» vastas Gringoire, «katsun kõiges tasakaalu hoida.» «Kust te ülalpidamist saate?» «Kirjutan vahetevahel mõne eepose või tragöödia; kuid mis mulle kõige rohkem
annaabi.ee 
