n L = Li . (6.14) i =1 Kui i-ndale punktmassile mõjub resultantjõud Fi , siis tähistame tema momendi selle etteantud telje või punkti suhtes M i . Vastavalt valemile (6.13) oleks süsteemi summaarse impulsimomendi muutumiskiirus seega n n L = Li = M i , i =1 i =1 see on kõigile süsteemi punktmassidele mõjuvate jõudude momentide summa. Punktmassidele mõjuvad jõud jagatakse süsteemisisesteks, millega need punktmassid üksteist mõjutavad, ning süsteemivälisteks, millega neid punktmasse mõjutavad süsteemist väljaspool asuvad kehad. Seda arvestades saaksime viimase valemi esitada järgmiselt: n n L = M ivälis + M isise , i =1 i =1 kus M ivalis on i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemiväliste jõudude summaarne moment,
ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 10. Punktmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. ; Kui tegemist on vaba punktmassiga, siis jõuimpulss Punktmassi impulsi juurdekasv: Süsteemi impulsi muutumise kiirus on võrdne kõikidele punktmassidele mõjuvate välisjõudude summaga. 11. Impulsi jäävuse seadus. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadust. 12. Töö, võimsus ja kineetiline energia. 13. Jõuväli. Konservatiivsed jõud.
Impulsi jäävuse seadus Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. ⃗⃗⃗⃗ ∑ ∑ ⃗⃗⃗⃗ ∑ ⃗⃗⃗⃗ 7. Jõud. Neli jõudu – gravitatsioonijõud(grav seadus, kehtib punktmassidele!), raskusjõud(F=mg)hõõrdejõud ja elastsusjõud(Hooke’i seadus). Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Tegemist on vektoriaalse suurusega. Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele!
aC = rC = n i =1 = i =1 = i =1 M M mi i =1 . (5.15) Fres ,i Siin on i-ndale punktmassile mõjuv resultantjõud. Järelikult saame vahetulemusena, et punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Neid jõudusid kokku liites liidame eraldi süsteemisisesed jõud, millega need punktmassid üksteist mõjutavad, ning süsteemivälised jõud, millega mõjutavad neid punktmasse kehad väljastpoolt süsteemi. Vastavalt Newtoni III-ndale seadusele tasakaalustavad süsteemisisesed jõud üksteist paarikaupa ja nende summa võrdub nulliga. Seega tulevad valemis (5.15) arvesse vaid need jõud, mis mõjuvad süsteemile väljastpoolt. Valem (5.15) võtab kuju
dt dt v i=0 , siis ∑ mi ⃗ v i=const 7. Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg) Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha
(5.15) M M m i =1 i 3 Siin Fres ,i on i-ndale punktmassile mõjuv resultantjõud. Järelikult saame vahetulemusena, et punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Neid jõudusid kokku liites liidame eraldi süsteemisisesed jõud, millega need punktmassid üksteist mõjutavad, ning süsteemivälised jõud, millega mõjutavad neid punktmasse kehad väljastpoolt süsteemi. Vastavalt Newtoni III-ndale seadusele tasakaalustavad süsteemisisesed jõud üksteist paarikaupa ja nende summa võrdub nulliga. Seega tulevad valemis (5.15) arvesse vaid need jõud, mis mõjuvad süsteemile väljastpoolt. Valem (5.15) võtab kuju
9, Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. 1. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg). Toimub tõmme punktmasside vahel, Gravitatsioonikonstant G=6,67*10 -11. Vastasmõju on äärmiselt nõrk. 2. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikkuse tõmbumisena, see mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teinetese poole. 3. Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) 4. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on
viimase korral on tegemist seisuhõõrdejõuga. Mille korral kehtivad seadused: seisuhõõrdejõu max väärtus ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest, nad on ligikaudu võrdelised pindu kokkusuruva normaaljõuga fn : fh = kfn Newton avastas, et kõik kehad looduses vastastikku tõmbuvad. Seadus nim GRAVITATSIOONI SEADUSKS jõud, millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. ( See valem punktmassidele) F = G m1 * m2 /r2 Kus G on võrdetegur (6,67 * 10-11), mida nim gravitatsioonikonstandiks. Jõud on suunatud mööda kehi läbivat sirget. Kui üks kehadest on kera ja teisest tunduvalt suurem (näit. Maa)ning asub suure kera pinna lähedal, siis valemis tuleb võtta r asemele suure kera raadius. Väikese keha raadiuse ja tema mõõtmed võib jätta r-iga võrreldes arvestamata. Elastsusjõud on elektromagneetiline jõud, mis tekib keha deformeerimisel ja mille mõjul keha püüab
Kahe keha mistahes vastasmõju korral nende impulsside summa ei muutu. Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate kehade impulsside vektoriaalne summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral java. Masskeskme liikumise teoreem. Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit. Masskeskme liikumise kiirus: Punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 10.Reaktiivliikumine. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine.
n = i =1 = i =1 . (5.15) M M ∑m i =1 i r Siin Fres ,i on i-ndale punktmassile mõjuv resultantjõud. Järelikult saame vahetulemusena, et punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Neid jõudusid kokku liites liidame eraldi süsteemisisesed jõud, millega need punktmassid üksteist mõjutavad, ning süsteemivälised jõud, millega mõjutavad neid punktmasse kehad väljastpoolt süsteemi. Vastavalt Newtoni III-ndale seadusele tasakaalustavad süsteemisisesed jõud üksteist paarikaupa ja nende summa võrdub nulliga. Seega tulevad valemis (5.15) arvesse vaid need jõud, mis mõjuvad süsteemile väljastpoolt. Valem (5.15) võtab kuju
annaabi.ee 
