Hoolduslõikus Järgmine kord lõigatakse põõsast tavaliselt mõne aasta pärast kui väheneb õitsemine, oksad kuivavad või raske lumi on taime kuju muutnud. Selleks selleks lõigatakse põõsast välja kuivanud, sobimatud ja nõrgad oksad, lisaks mõned kõige vanematest okstest. Paraja tihedusega põõsas on paremini valgustatud ja see soodustab õitsemist. Oksad lõigatakse tavaliselt mullapinnani, vahel ka allpool oleva tugeva külgoksa või pungani, hoidudes vigastamast allesjäävate okste koort. Koos sellega kärbitakse üksikud liiga pikaks kasvanud oksi. Paljudel põõsastel eemaldatakse äraõitsenud õisikud või kärbitakse pärast õitsemist võrseid kolmandiku võrra. Noorenduslõikus Ilupõõsaste vananedes lakkab nende õitsemine ja viljakandmine. Põõsad jäävad altpoolt lagedaks, arenevad ebaühtlaselt ja muutuvad rääbakaks. Siis on vajalik noorenduslõikus. See on äärmuslik abinõu
Lõikekoht peaks jääma umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülespoole. Tugevakasvulisi roose lõigatakse vähem tagasi kui nõrgakasvulisi. Soovitav tagasilõikus tehakse: floribundroosidel 4-6 punga pealt, teehübriidroosidel 6-10 punga pealt, mini- ja polüantroosidel jäetakse alles 2-3 punga. Suvine lõikamine Ära õitsenud õite lõikamine. Polüant- ja floribundroosidel lõigatakse õisik tagasi ülemise tugeva pungani. Teehübriidroosid koos ülemise 1-2 lehega esimese viietise leheni. See töö on vajalik mitte ainult ilu pärast vaid ka taime uute võrsete arenguks. Tavaliselt kasvab roosile rohkesti külgharusid, mille tippudes on uued õiepungad. Uutest võrsetest jäetakse alles 1-2 tugevamat, samuti piiratakse õienuppude arvu. Dekoratiivsete viljadega roosidel võiks ära korjata ainult tumedaks tõmbunud kroonlehed, sest lõigates jääme ilma viljade ilust. Suvise
Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel juhul tuleks neid veidi kärpida. • Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada • Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul Istutamine • Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine) • Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid
saak ja nõrgeneb juurdekasv. Samuti tuleb kirsiaia rajamiseks kasutatavat maa-ala enne istutamist korralikult väetada ja harida (Alternatiivtegevuste lühitutvustus). Multsida tuleb kevaditi. Kärpimine Kirsipuude võra kujundatakse oksi kärpides. Oluline on teada, kuidas ja millistel okstel viljad valmivad, et järgmise aasta viljaoksi maha ei lõikaks. Külgvõrsete kärpimine ergutab viljaokste arenemist. Lõigata tuleb poolviltu ja lühendada pikad külgvõrsed 5-6 pungani, lühikesed võrsed 2-3 pungani. Oksa lähedal arenevate viljaokste ergutamine vähedab ohtu, et oks võiks viljade raskuse all murduda. Oksa tipu kärpimine: tuleb lõigata oksa tipmine võrse veerandi või kolmandiku võrra tagasi kuni sobiva pungani. Kui kasv on väga pikk, tuleb kärpida ainult tippu. Kirsipuid lõigatakse suvel, sest talvine kärpimine muudab nad vastuvõtlikuks hõbelehisuse suhtes. Lõikamine pole nii süsteemne kui viljaokstel saaki kandvate õuna- ja pirnipuude puhul,
ja nõrgeneb juurdekasv. Samuti tuleb kirsiaia rajamiseks kasutatavat maa-ala enne istutamist korralikult väetada ja harida. Multšida tuleb kevaditi. 9.2 Kärpimine Kirsipuude võra kujundatakse oksi kärpides. Oluline on teada, kuidas ja millistel okstel viljad valmivad, et järgmise aasta viljaoksi maha ei lõikaks. Külgvõrsete kärpimine ergutab viljaokste arenemist. Lõigata tuleb poolviltu ja lühendada pikad külgvõrsed 5-6 pungani, lühikesed võrsed 2-3 pungani. Oksa lähedal arenevate viljaokste ergutamine vähedab ohtu, et oks võiks viljade raskuse all murduda. Oksa tipu kärpimine: tuleb lõigata oksa tipmine võrse veerandi või kolmandiku võrra tagasi kuni sobiva pungani. Kui kasv on väga pikk, tuleb kärpida ainult tippu. Kirsipuid lõigatakse suvel, sest talvine kärpimine muudab nad vastuvõtlikuks hõbelehisuse suhtes. Lõikamine pole nii süsteemne kui viljaokstel saaki kandvate õuna- ja pirnipuude puhul, lihtsalt
(abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid). Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb struktuurilt karotenoidiga. Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani. Seda sünteesivad peaaegu kõik rakud, mis sisaldavad kloroplaste või amüloplaste. ABAt sünteesitakse tsütoplasmas ja plastiidides, ABA süntees on võimalik nii lehtedes kui ka juurtes. • ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu)
umbrohu teket. Multsiks võib kasutada surnud lehti, männiokkaid komposti või ka muud materjali. (eHow A) Suvel õitsevatel põõsastel tekivad õiepungad sama aasta võrsetele ja neil harvendatakse varakevadel eelmise aasta oksi ning järelejäävad oksad lõigatakse tagasi 2.-3. pungale. Nii lõigatakse suvel õitsevaid pihlenelaid, millelt tahetakse saada intensiivse koorevärvusega oksi. Suurte õisikute saamiseks tuleb lõigata üheaastased oksad tagasi 2.-4. pungani. (Kull 2000) 4.15. Sorbus intermedia Pooppuu 4.15.1. Kirjeldus Roosõieliste sugukonda, pihlaka perekonda kuuluva pooppuu leviala on üsna kitsas, jäädes põhiliselt Rootsi lõunaossa ja saartele, Soome, Lääne-Eestisse. Taim armastab kuivi alusmetsi ja klibuseid loodusid. Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka
annaabi.ee 
