KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT 1) Mavro-kuiv tugevamaitseline punane vein 2) XYNISTER-mahe kerge kuiv valge vein 3) Afames-punane vein 4) Alkion-valge vein 5) Aphrodite-tasakaalukas poolkuiv valge vein 6) Arsinoe-kuiv valge vein 7) Bellapais-vahutav poolmagus valge vein 8) Commandaria-hea kvaliteediga pruun dessertvein 9) Domaine d`Ahera-kaasaegne kergem punane mõisavein 10) Heritage KEO-Rikas kuiv punavein haruldasest kohalikust Pambakina viinamarjast 11) Kokkineli Rose-nimi on seotud teatud lepatriinuliigiga 12) Laona-punane ja marjane kuiv valge vein 13) Othello-kuiv punane vein.Tummine ja mõnus 14) Palomino-mahe kuiv valge vein 15) Pitsilia-parimat sorti valge vein 16) Rosella-kerge kuiv aromaatne rose 17) St-Panteleimon-poolmagus valge veinimark 18) Semeli-traditsiooniline hea punavein 19) Sherry-serri taoline vein 20) Thisbe-puuviljamaitseline kerge poolkuiv vein
turustamisega seonduva. Tänapäeval on Itaalias vaid 2 piirkonda, kus Gorgonzolat võib valmistada ja sedagi vaid teatud provintsides nendes piirkondades (Piedmonte piirkonnas: Novara, Vercelli, Cuneo, Casale Monferrato; Lombardias Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Milaano ja Pavia). Hinnatud D.O.C. tähist võivad kanda vaid antud piirkondades kogutud piimast valmistatud Gorgonzola. Gorgnozola sobib krõbedakoorelise (Röstitud) nisuleivaga või kuuma polentaviiluga. Joogiks sobib robustne punaVein, ent nt Gorgonzola Dolce sobib ka magusama valge või isegi roseega. Mozzarella Napoli regioonist pärinev mahedamaitseline ja pehme konsistentsiga noor juust, mida Itaalias varemalt valmistati ainult vesipühvlipiimast, nüüdisajal aga kas pühvli ja lehmapiima segust või isegi ainult lehmapiimast. Mozzarella eripära. Selle kogu maailmas tuntud ja hinnatud juustu valmistamisel kasutatakse erilist pasta filata meetodit, mis seisneb juustumassi venitamises ja saadud niitide kerimisel
leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra(Gaja Barbaresco) lõhna. Sangiovese Itaalia Florence linna Peamiselt õhuke, kerge, ümbrut aromaatne, hea happesusega, pehme punavein. Pigem alternatiiv Pinot Noir tarbijatele, kuid tihti tunduvalt happelisem. Kui Uues- Maailmas on teiste viinamarjade happesus sooja kliima tõttu madal, siis see
Võtke mõni korralik puna- või valge vein ning proovige seda 3-4st erinevast klaasitüübist... Igas klaasis on veini aroom ning ka maitse erinev - nagu oleks tegemist erinevate veinidega. Bordeaux’ klaas toob rohkem esile aroomibuketti ning happesust, burgundia klaas samas veini kreemust ning alandab happesust. “Legend” räägib, et valgel veinil peab olema valge veini klaas (veidi väiksem) ning punasel punaveiniklaas (veidi suurem). See “müüt” on rohkem kinni praktilisuses. Punavein nõuab klaasis rohkem vaba õhuruumi, et aroominüansid paremini esile tuleksid. Tavaliselt täidetakse klaasist veiniga ca 1/3. Kui nüüd valada punaveini valge veini klaasi, siis 1/3 valge veini klaasis tähendaks ju ainult tilka. Kuid valge vein on suurtest punaveiniklaasidest suurepärane ning ka klaas vajab vähem uuesti täitmist. 19 Mõnedsoovitused:
meile veel tundmata. Täiuslikuma ülevaate saamiseks peaks huviline võtma reisi Ugnarisse. Terminid ja sordid: Aszù väärishallituse botrytise poolt rosinateks moondatud hiliskorjemarjad Tokajis, ja koos lisatava täpsusega 3-6 puttonyos Ungari kuulsaim vein Tokaj piirkonnast. Aszùeszencia ainult erakordselt headel aastatel valmistatav aszù, mis ületab oma suhkrusisalduselt puttonyose piirid. Bikavèr erinevate sortide segamisel saadav punavein Egeri või Szekszàrdi piirkonnas. Cserszegi Füszeres valge viinamarjasort Irsai Oliveri ja Gewürztramineri ristand, mille veine maailmas turustatakse kui veine, mille nime pole võimalik välja öelda (eestlastele on ,,Tsärsägi Füsäräs" õnneks üsna lihtne öelda). Veinid erksa happesusega ja mõnusalt vürtsikad. Eszencia hiliskorjemarjadest välja nõrgunud mahlast valmistatud vein, tehakse väga headel aastatel, 2-3% alkoholi, käärib vähemalt aaasta aega.
Vanilje: vanilje, tammevanilla Põlenud: röstkohv, suits, röstleib, praetud peekon, tõrv Pähkel: sarapuu pähkel, pistaatsia, mandel, kreeka pähkel Karamell: mesi, toffe, siirup, sokolaad, või Maa: kopitanud, pärm, hallitus, kork, maa, tolm, seened SERVEERIMISTEMPERATUUR Madal temperatuur-happed, tanniinid Kõrge temperatuur: happed taanduvad, tanniinid muutuvad pehmeteks Kõrge temperatuur: võimendub alkohol ja puuviljasus. Üle 20 C ei olehea veini serveerida! Punavein: Suurem klaas Valge ja roosa vein: Väiksem klaas Dessertvein: Kitsas ja pikem väike klaas. Mida kangem on jook, seda väiksem ja kitsam peab olema klaas MAITSE EHITUS Algmaitse-intensiivsus, täidlus. Keskmaitse-peamiselt puuviljasus, rohkus Järelmaitse-happesus, tanniinisus, vürts, mõrudus, suits, alkohol, puit, kuivatatud marjad, pikkus..... Maitset mõjutab eelnev kogemus, koht, aeg, aastaaeg, seltskond, toidu sobivus. VEINI VÄLIMUS
veiniks. Kasvatatakse San gimignano linnakese ümbruses. Vein on mineraalne, värske, suhteliselt kõrge alkoholisisalduse ja mahedamõrkja aroomiga. Tavaliselt lisatakse veinile veidi komplekssust tammevaati kasutades. Vein on arvestatav kaaslane erinevatele mereandidele ja kalaroogadele. Tammevaadis laagerdunud veinid panevad õla alla ka linnulihast ja metslindudest valmistatud toitudele. Vernaccia di San Gimignano valge kuiv vein Toscanast. Vernaccia di Serrapetrona kergelt gaasiline punavein Marche piirkonnast. Vernaccia di Oristano Sardiinias valmistatav kangestatud serri tüüpi vein. Vernaccia di Cagliari Sardiinia valge kuiv vein. Kõik need pole valmistatud Vernaccia viinamarjast, vaid tulenevad sõnast vernacular (algupärane). Veine kutsuti Vernacciaks ja Vernageks. Seda sõna kasutatasid veinikaupmehed keskajal ning sellest ka erinevad Vernaccia'd. Viognier Rhone'i oru väga kvaliteetne valge marjasort, mida kasvatatakse Põhja-