Purtse jõgi JÕE LÄHE Punasoo idaserv SUUBUB Soome lahte VALGLA RIIGID Eesti VALGLA PINDALA 810 km² PIKKUS 51 km JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi
Juhan Liiv, August Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue voolu viljelejaiks. 2.Juhan Liivi jutustused, temaatika J. Liivi külajutt ''Igapäevane lugu''. Kõik jutud algavad sellega peale, et kuskil midagi iseäralist sünnib, et kuskil midagi saab sündima või et kuskil midagi on sümdinud, millest iseäralised asjad järele on jäänud. Selles jutus siin ei ole midagi iseäralist; sellel ei ole muust jutustada kui ainult vaesest Punasoo Marist. Ja ühe Punasoo Mari elus ei ole tõesti midagi iseäralikku ette tulnud, ei alguses ega lõpus. Kuidas ta elas ja oli, nõnda on palju teisi ka elanud. Need ristikesed, mis kirikaeda katavad, ühed täna pandud, teised kõdunenud, kolmandad poolküllakil, neljandad päris maha langenud - need kõik räägivad Maridest, kes kord on sündinud, elanud ja surnud nagu Punasoo Marigi. Kui ta poole aastane oli, suri ta ema ära, ja kui ta roomates ukse pealt kukkus ja otsaesise
arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8] Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo sellel alal on Savalduma samanimelise karstiala läheduses. Ülejäänud on grupiti Neeruti ooside ja Loobu jõe piirkonnas. Pandivere kõrgustiku nõlval olevad rohked allikad on põhjustanud ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad selle piirkonna sood on: Peedla, Punasoo, Sämi, Kabala, Tudu, Saara. [8] 7 Kaitsealused sood (eesmärgiks ja ülesandeks on iseloomulike soomaastike säilitamine ning nende loodusliku arengu kindlustamine kaitserežiimist lähtudes). Nendeks on: Tudu-Järvesoo, Sämi-Kuristiku, Luuasaare, Sirtsi soo, Laukasoo, Uuemõisa, Udriku, Tuksmani, Vohnja. [8] Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim [2 ]http://et.wikipedia
Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle
loomulikult ühte liigutavatega. Nii äratasidki algava kirjaniku külajuttudest just ,,Kuresaare vanad" arvustuse esmakordset ja kiitvat tähelepanu. 3. A. Hansen Tammsaarelt ilmus meie lugeva üldsuse ette jutustajana, ja jutustajaks on ta ka peamiselt jäänud. Oli nagu oleks ta juba 1901 leidnud oma tee: tema ,,Kuresaare vanade" visand võistles juba Juhan Liivi ja A. Kitzbergi vääriliste külarealistlikkude lookestega (nagu ,,Punasoo Mari" või ,,Sauna Antsu oma hobune"). Kaasaegne arvustus hindaski seda väikest sündmuskehva ja katkelist maaidülli ,,väga kenaks". Märgiti kiitusega uue juurdetulija iseloomude kujutamist, rahva elu ja keele tundmist. Märgati isesugust joonetõmbamist ta saunikpaari karakteristikas: ,,Kaks vanakest, mees ja naine, elavad alalises nägelemises. Aga see on harjunud asjaks saanud, see näib nagu nende elunõue olevat ja ei riku head läbisaamist teineteisega" (,,Postimees nr. 80, 1901).
Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale
Minu arust on selle loo sõnumiks, et armastus keerab kõik pahupidi. PILET NR.6 1.JUHAN LIIVI LOOMINGU ÜLEVAADE. JUHAN LIIVI LUULE. LUULETUS PEAST. Proosa Jutulooming langeb aega, mil Liiv töötas ajalehtede juures. Näiteks ,,Pildikene Peipsi rannalt", ,,Joak", ,,Õnnelik juhtumine", kogumik ,,10 lugu". Pärast 1888.aastat avaldas 40 lühemat ja 4 pikemat juttu. Tuntumad ,,Vari", ,,Käkimäe kägu", lühijutud ,,Peipsi peal" ja ,,Igapäevane lugu", jutt Punasoo Marist ehk laiemas mõistes tublist eesti naisest. ,,Vari" on autobiograafiline jutustus, sest Liiv leidis, et selles oli koos ta enese lapse-, karja- ja noormehepõli ning isegi ta kurb armastusromaan. Kirjutas ka miniatuure ehk laaste, näiteks ,,Varblane", ,,Ilus suvepäev oli" ja ,,Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." Luule Liivi luules võib eristada nelja tüüpi luulet. Luulele on omane lühike värss, kordused, vähesed sõnad ja lihtsus. 1
annaabi.ee 
