välja ehitatud, sisse toodud aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitatud kaks raudteeliini, ehitused remonditud ja sisustatud , sh laevaremonditöökoda, torpeedode ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja. 1940. aastal koosnes Merejõudude Baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga. 17. juunil 1940. aastal kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. 31.augustil 1994 lahkus Miinisadamast viimane Vene Föderatsiooni sõjalaev ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Mereväebaasi hoonetekompleks Miinisadama kaide rekonstrueerimine 2006.aastal Vaade kunagisele Sõjasadamale, nüüdsele Miinisadamale
Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga ? 1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12
Ivanoviga, kes töötas samas allosakonnas. Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. 1979. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused Moskvas Dzerzinski-nimelises KGB Kõrgkoolis Varsonofjevski põiktänaval . Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (19791983) NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi oblasti peavalitsuse esimeses (välisluure) osakonnas. Aastal 1984 sai ta majori auastme. Juulist 1984 juulini 1985 õppis ta varjunime "Platov" all Punalipulise Instituudi ( .. ) (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu Välisluureakadeemia) üheaastases teaduskonnas. See asus Moskva oblasti Zvenigorodi rajoonis ("objekt "Jrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele (Sveits, Austria, Lääne-Saksamaa, Ida- Saksamaa; Esimese Peavalitsuse 4. osakond). Ta oli osakonna vanem. Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle.
ja Vesilennukite sadama - rajatised hävisid täielikult. Sadamatehase basseini Vanasadamas kas ei jõutud või ei peetud vajalikuks mineerida ning seal jäi terveks ka sadamasild, kus praegu on vanal aurulaeval seadnud end sisse restoran “Admiral”. Taastamistööd võtsid aega oma paarkümmend aastat. Põhjamuuli kaunistanud arhitektuuriansamblit – tuletorni ja sadamasuu tuld võib aga tänapäeval näha vaid vanadelt fotodelt. 3.detsembril üllitas Riiklik Kaitsekomitee määruse “Punalipulise Balti Mere Laevastiku Tallinna ja Riia merekaitsealade ning mereväebaaside taastamisest ja ehitamisest”. Selle määruse järgi tuli eraldada Tallinna sadamas piirkond mereväebaasi ehituseks. 3.1. Sõjapurustuste taastustööd ja Tallinna sadama ülesehitamine 1946.aastal hakati Praeguse Paldiski lõunasadama kohale ehitama lainemurdjat, mille ehitus kestis peaaegu viis aastat. Umbes selles paigas hoiti sajandi alguses keisrivõimu ajal päästepaati ning rannal seisis paadikuur. 1982
teatritevahelist sotsvõistlust jm. karikatuurset jama. Organisatsiooniliselt oli tähtsaimaks muutuseks teatrite vanade alusseltside sulgemine ja otsese riigialluvuse kehtestamine (natsionaliseerimine). Nii majanduslikud kui kunstilised otsused tulid nüüd komparteilt, väliseks vahepuhvriks algul Haridusministeerium, mis pidi haldama ka kultuurielu. [---] Draamateatri tööd kitsendas lisaks see, et ta pidi oma ruume ja esinemisaegu jagama Tallinnasse toodud Punalipulise Nalti Mere Laevastiku Teatriga, mille põhikohuseks oli okupatsioonijõudude teenindamine. [---] Narvas teisendati teatri nimi Narva Töölisteatriks ja loodi selle juurde ka vene trupp; aga kuivõrd toetussummad ei kasvanud samal määral, tuli püsipalkadelt minna punktitasule, mis viis teatri mõneti tagasi poolkutselisele tasemele." (Rähesoo 2011: 230) Seega on tegu Narva teatri puhul taandarenguga, kus niigi keerulistes oludes teatril tuleb
Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957.a. Gorkis eksperimentaal - ja õppelaevana, kandis nimetähiseid ??? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele
Balti Laevastiku koosseisus. 1945 - 1956 kandis nimetähiseid ? - 1 ja C - 85. 1957.a. Gorkis eksperimentaal - ja õppelaevana, kandis nimetähiseid ??? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele
................................................................ 205 8 LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo
annaabi.ee 
