...............................................10 2 1. VERI Veri on vedel sidekude mis moodustab inimese kehamassist 6-8 %. Vere funktsioonid on: · transpordifunktsioon; · kaitsefunktsioon; · sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis. Kõikidel rakkudel on ühine eellane- hemopoeetiline tüvirakk.
süstitavaid narkootikume. ● Tätoveerimisest, augustamisest, nõelravist peaks olema möödas 4 kuud ● Puugihammustusest peab olema möödas 2 kuud Vere funktsioonid ● Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 – 8% ● 70 kg kaaluva täiskasvanu kehas on verd u 5 liitrit. ● Eluohtlik on rohkem kui kolmandiku vere kaotus ● Veri koosneb vereplasmast ning vererakkudest. Viimased jagunevad punalibledeks ehk erütrotsüütideks (ülesandeks hapniku transport), valgelibledeks ehk leukotsüütideks (ülesandeks organismi kaitsmine haigustekitajate vastu) ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks (tähtsad vere hüübimisel). Vere funktsioonid ● Transport: hapnik kopsudest ja toit- ning ehitusained seedetraktist kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas kopsudesse ja teised jääkained erituselunditesse; hormoonid jt
mõõtmisel (Kingisepp, 2001). Vere moodustavad vereplasma ning vererakud. Vereplasma on vere vedelikune koostisosa, mis moodustab 55 60 % selle kogumahust. Plasma on kollaka värvusega ning koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka teisi aineid nagu valke, mineraale, 7 suhkruid, ensüüme ning vitamiine. Vererakud moodustavad 40 45 % vere mahust ning need jaotatakse valge- ja punalibledeks ning vereliistakuteks. Punased vererakud on tuumata ümmargused vererakud, mis võivad oma kuju muuta vastavalt verekapillaaridele. Veres võib neid olla rohkem kui 5 miljonit mm3 kohta. Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning
reageerima nii aluste kui ka hapetega ja see aitab neil osa võtta happe-leelise tasakaalu säilitamisest. Samuti on vereplasma valgud organismile teatud valgureserviks. EPO - stimuleerib punaste vormelementide liblede teket. EPO kasutamine on füsioloogilisem, kui meessuguhormoonide kasutamine. EPO hädad: 1. Seavad sportlased erinevatesse tingimustesse. Vormelemente saab liiga palju Verelibled ehk vererakud ehk hemotsüüdid. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ning vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk kogu veres on suur, kuid samas on see konstantne, kuna vanad ja hävinenud rakud asendatakse vereloomeelundites uutega. Vererakkude kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Vereliblesid loendatakse mikroskoobi abil (veri lahjendatakse kindlas vahekorras ja erilises kambrisse viies, mis on
Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Vereliblede hulk on kogu veres väga suur ja samaaegselt suhteliselt konstantne, kuna vanad ja hävinud rakud asendatakse vereloomeelundites tekkinud uutega. Vererakkude arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Erütrotsüüte on 1 liitris veres 4,5...5,5*1012, naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kaksiknõgusa
funktsioonid inimese organismis: erütrotsüütide tähtsus O2 ja CO2 trantspordis ja organismi sisekeskkonna homöostaasis; neutrofiilide ja monotsüütide toimimine fagotsüütidena; lümfotsüüdid kui organismi immuunsüsteemi oluline komponent, antikehade produtseerimine neis; trombotsüütide roll vere hüübimise mehhanismis, trombotsüüdid, hüübimisfaktorid ja nende koostoimimine vere hüübimisel. Antikoagulandid. Verelibled e vererakud e hemotsüüdid. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ( erütrotsüüdid 4,5 - 5 milj/mm³) ja valgelibledeks( leukotsüüdid - 4000- 10000mm³)) ja vereliistakuteks( trombotsüütideks - 150000 - 300000 mm³).Vererakkude hulga kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Veri lahjendatakse kindlas vahekorras lahjendusvedelikuka ja loendatakse mikroskoobi all. On olemas ka spetsiaalsed elektroloendurid. Erütrotsüüte (tuumata, läbimõõt 7,5 Mm, eluiga 100-120 päevaon naistel vähem kui meestel (M- 40 -51 %; N - 36 - 47 %)
Anorgaanilised määravad vere osmootse rõhu, mille kaudu reguleeritakse vee ja soolade tasakaalu organismis. (Cl 3,60 g/l ; HSO4 0,02 g/l : valgud 65-80 g/l) Orgaanilised ained-glükoos,rasvhapped,piimhape. Ainevahetuse lõpp-produktidest kusiaine,kusihape,ammooniumi. ( Na 3,22 g/l ; Ca 0,10 g/l ; Mg 0,02 g/l) 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Verelibled/vererakud/hemotsüüdid- Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid- Hulk 4,5-5,5 *1012 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Keskmine eluiga 120 päeva. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest.
c) osa vere puhversüsteemidest- aminohappe aluselise ja happelise rõhma töttu võimelised reageerima nii happe kui ka alusega d) neist oleneb vere viskoossus ja onka valgu reserviks. Madalmolekulaarsed ained määravad vere osm rõhu. Nt glükoos, piimhape, AH’d, rashapped, Na+ ja Cl- aga ka HCO3 ja Ca2+. 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Verelibled/vererakud/hemotsüüdid Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid Hulk 4,5-5,5 *10ˇ12 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Erütrotsüütide eluiga on umbes 120 päeva ja peamiseks funktsiooniks on hingamisgaaside transport hemoglobiini abil. Hemoglobiini molekulis on 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini heemi ja globiini.
inimese organismis: erütrotsüütide tähtsus O2 ja CO2 trantspordis ja organismi sisekeskkonna homöostaasis; neutrofiilide ja monotsüütide toimimine fagotsüütidena; lümfotsüüdid kui organismi immuunsüsteemi oluline komponent, antikehade produtseerimine neis; trombotsüütide roll vere hüübimise mehhanismis, trombotsüüdid, hüübimisfaktorid ja nende koostoimimine vere hüübimisel. Antikoagulandid. Verelibled e vererakud e hemotsüüdid. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks ( erütrotsüüdid 4,5 - 5 milj/mm³) ja valgelibledeks( leukotsüüdid - 4000- 10000mm³)) ja vereliistakuteks( trombotsüütideks - 150000 - 300000 mm³).Vererakkude hulga kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Veri lahjendatakse kindlas vahekorras lahjendusvedelikuka ja loendatakse mikroskoobi all. On olemas ka spetsiaalsed elektroloendurid. Erütrotsüüte (tuumata, läbimõõt 7,5 Mm, eluiga 100-120 päevaon naistel vähem kui meestel (M- 40 -51 %; N - 36 - 47 %)
annaabi.ee 
