- veebruarirevolutsioon ja kaksikvõim (AV ja PN)- - AV ei julge lahendada maaküsimust lõpuni - siis riigil aega hakata 27.veebr.- juuli 1917 kultuuripoliitikat välja töötama. - punakaartlik rünnak kapitalile Esialgu püüti proletaarne kunst rajada modernistlikule esteetikale - 1925 ÜK(b)P KK otsus rühmituste vabast võistlusest - oktoobrirevolutsioon - - sõjakommunismi poliitika Kodusõja 26.okt./7.nov
võimukindlustamiseks. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1917. aasta detsembris ja võttis enamlaste vastase hoiaku. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ning sõjaväge kasutades suruti maha ka Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi
suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8. novembri öösel II nõukogude kongress, moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu maa- ja rahudekreet 3. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada
- Venemaa majandus oli 1917. aastal paljusektoriline - a) naturaalne talumajandus, b) väikekaubatootmine, kuhu kuulus enamik käsitöölisi ja talumajapidamisi, c) eramajanduslik kapitalism, d) riigikapitalismi sektorisse kuulusid riigi poolt kontrollitavad kapitalistlikud ettevõtted, e) sotsialistlik sektor - Kõige domineerivam oli väikekaubanduslik sektor, ainuvaldavaks taheti muuta sotsialistlik sektor, kus olid riigistatud ettevõtted - Algas punakaartlik rünnak kapitalile: võeti rikastelt ära nii palju kui saadi - Oluline koht oli nõukogude riigi poliitikas rahvusküsimusel, üheks peamiseks uue võimu eesmrägiks jäi aga sõjast väljumine - Sisepoliitiliste pingete üheks kulminatsiooniks kujunes Asutava Kogu kokkukutsumine ja laialiajamine - Bolsevikud nägid Asutavas Kogus endale ohtu - Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee saatis 6. jaanuaril Asutava Kogu laiali
5.2. Kodusõda 1918-1922 Sõjakommunismi poliitika loobumine kaubalis-rahalistest suhetest. Viidi sisse klassipajuk. võimalust mööda püüti minna toiduainete ja tarbekaupade tasuta jaotamisele. Toitlusdiktatuuri - s.o. toiduainete riigile andmise kohustus. Viljaga kauplemine keelati. Seda teostasid kehvikute komiteed , töölistest moodustatud relvastatud töölissalgad, toitlusarmee ja osalt regulaararmee. Tööstuses edenes punakaartlik rünnak kapitalile. Riigistati ka kesk- ja väikeettevõtted. 5.3. Üleminek uuele majanduspoliitikale 1921-1927 - nep VK(b)P 10. kongress nep. Otsus uuest majanduspoliitikast ei olnud ainult majanduslik, vaid ka põhimõtteline poliitiline küsimus. Selles nähti taandumist sotsialismi põhimõtetest, Põhimõte - turusuhete lubamine. - talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga, ülejääke võis turustada
Ööl vastu 8ndat novembrit 1917a. arreteerisid enamlased ajutise valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. Teine Nõukogude konkress moodustas esimese vaimuparteilise Nõukogude valitsuse. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissaarideks ja valitsust nimetati Rahva Komissaaride nõukoguks. Võeti vastu rahu- ja maa dekreet. Maa dekreediga tühistati mõisnike suurmaa omandus. Nõukogude võimu esimesed kuud 1918a jätkus Nõukogude võimu kehtestamine kogu Venemaal. Algas nn. Punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas seda, et jõukatelt võeti ära kõik, mida võtta andis. Maad said nii jõuka kui kehlid talupojad. Toimus inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdustamine. Kuulutati välja kõigi Venemaa koosseisu kuuluvate rahvaste võrdsus, suveräänsus ja enesemääramisõigus. 1917a. detsembris tunnustas Nõukogude Venemaa Soome sõltumatust ja Poola rahva õigust iseseisvusele. Pealinn viidi Petrogradist üle Moskvasse
Korra kaitseks moodustati miilits. Punakaartlastest hakati looma punaarmeed. Julgeoleku organiks oli SK (Tse-Kaa) (tserezbõtsainaja komissija) ehk "Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrarevolutsiooni ja sabotaasi vastu," mis loodi detsembris 1917. Selle juhiks sai alguses Felix Edmundovits Dzerzinski ehk "Raudne Feilx." Viktor Kingissep oli samuti tsekist. Uuris 1918 augustis Leninile sooritatud atendaadi katset. Algas punakaartlik rünnak kapitalile - eraomandi natsionaliseerimine. Bolsevikud alustasid Saksamaaga separaat rahu läbirääkimisi, et kindlustada oma võimu Venemaal. Lihtinimesed soovisid sõja lõppu. 03.03.1918 Bresti Separaat Rahu - Venemaa astus Antante'ilt luba küsimata sõjast välja. Jaanuar 1918 - Venemaal tuli kokku rahva poolt valitud asutav kogu - bolsevikke oli selles vähe. Enamuse moodustasid Esseerid, kes ei tahtnud bolsevike tahtmistmööda talitada. Seetõttu ajasid
annaabi.ee 
