1918. aastal alustas Saksamaa koos liitlastega idarindele suurpealetungi. Võitlusvõimetu Vene sõdurite mass taganes. 1918.a oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti-Litovski rahulepingu. Venemaa loobus kaotatud aladest ja igasugustest õigustest nendele ning väljus sõjast. 7. Miks õnnestus enamlastel Venemaal võimule tulla? Toimusid rahvarahutused. Bolsevike populaarsus kasvas ning nad otsustasid võimu vägivaldselt üle võtta. Nad lõid Punakaarti ehk relvastatud salku. Keegi ei soovinud end Ajutise Valitsuse eest ohverdada. Enamlased kasutasid ära Ajutise Valitsuse jõuestust. Ajutisel Valitsusel puudusid toetajad. 8 nov arreteerisid enamlased Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. 8. Miks puhkes Venemaal kodusõda ja millised olid selle tagajärjed? Venemaal puhkes kodusõda, kuna nõukogude võimu ei tunnustatud, osutati relvasatud
Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret · Sündmused: 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeosad Petrogradi oma kontrolli alla (juba varem oli võim haaratud Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas); ööl vastu 26. oktoobrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus
stabiliseerida · Tagajärjed: revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret · Sündmused: ööl vastu 8. (26. okt) novembrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel andmeil sai surma 6 inimest), Moskvas peeti aga tänavalahinguid ja ohvrite arv oli palju suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8
Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu). Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. Suur oli nende mõju sõjaväes : 1917 üritasid enamlased Petrogradis riigipööret (nende erakond keelati, Lenin varjas end Helsingis, Petrogradis toimus enamlaste kongress ning nad relvastasid avalikult Punakaarti). Kindral L.Kornilov alustas augustis mässu ning tema väeosad peatasid enamlased (teda kardeti enam kui Valitsust) Enamlased tõotasid Venemaal peatada kurnava sõja (soovides võimule pääsedes valla päästa maailmarevolutsiooni) ning jagada mõisamaad talupoegadele (kavatsedes nad põllumajanduskommuunidesse sundida), sülitades seejuures rahvusvahelistele kohustustele ja õiguskorrale. Ajutine Valitsus oli nende pantvang.
Sai võimalikuks diktaatorite võimuletulek Sakslased kibestusid see oli üheks teise maailmasõja eelduseks muutus paratamatuks teise maailmasõja puhkemine Venemaa 1917 veebruari revolutsiooniga kukutati tsaar nikolai II ja moodustati ajutine valitsus riigis valitses korralagedus ja armee oli võitlusvõimetu Rahutu olukorra kasutasid ära enamlased ehk polševikud. Nende parteis oli tugev kord ja ühtne juhtimine enamlased rajasid, oma relvastatud üksusi e punakaarti 1917 oktoobri revolutsiooniga enamlased V.I.lenini enamlased haarasid võimu Kuulutati välja nõukogude võim. Tööliste ja soldatite , saadikute nõukogud olid tööliste ja soldatite poolt valitud võimu organid moodustati uus valitsuseesotsas leniniga võeti vastu 1. rahu dekreet sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada rahu läbirääkimisi. Maadekreet- mõisnikelt võeti maa ära ja lubati talupoegadele enamlased tahtsid muuta kõik inimesed
Eduskond on kõrgema võimu kandja. Välis-ja kaitsepoliitika jäävad Venemaa otsustada; Ajutine Valitsus ei tunnustanud otsust; 1917.a. Segane olukord Inflatsioon ja tööpuuduse kasv; Toidupuudus; Streikide arvu suurenemine; Vene sõjavägi Soomes; Vastuolud soomlaste hulgas; Korrakaitsesüsteemi puudumine; Kaitseliit ja Punakaart Korra hoidmiseks hakati looma kaitseliite; Tööliste poolt hakati looma Punakaarti; Venemaa oktoobripöörde mõjul kuulutas Soome end faktiliselt iseseisvaks; Novembris 1917 puhkes Soomes üldstreik; Novembri lõpus asus ametisse Svinhufvudi valitsus; Peaeesmärk-iseseisvuse väljakuulutamine; Pehr Evind Svinhufvu Soome peaminister (paksu vuntsiga vanamees); 6.detsember 1917 Soome kuulutati iseseisvaks; Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust; Suomen Kansalle Vastuolude süvenemine 1918.a
Seati sisse riiklik vilja ja kütuse monopol, rikastele pandi lisamaksud, seati sisse progressiivne tulumaks. Ajutine Valitsus otsustas esimeses maailmasõjas osalemist jätkata. Rahva rahutuste vastu oli Ajutine Valitsus sunnitud kasutama jõudu. Enamlased otsustasid võtta suuna relvastatud ülestõusule, sest hetk oli sobiv. Kindral Kornilov tegi katse kehtestada sõjaline diktatuur, kuid tänu enamlastele see ebaõnnestus. Oktoobripööre Enamlased moodustasid relvastatud salku Punakaarti. Ööl vastu 8ndat novembrit 1917a. arreteerisid enamlased ajutise valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. Teine Nõukogude konkress moodustas esimese vaimuparteilise Nõukogude valitsuse. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissaarideks ja valitsust nimetati Rahva Komissaaride nõukoguks. Võeti vastu rahu- ja maa dekreet. Maa dekreediga tühistati mõisnike suurmaa omandus. Nõukogude võimu esimesed kuud 1918a jätkus Nõukogude võimu kehtestamine kogu Venemaal. Algas nn
Kokku üle 1000 komissari. Komissarid võtsid kõik asutused esialgu oma kontrolli alla ja käivitasid sõjaväeosades ja tööstusettevõtetes enamliku propaganda. Sõjaväelastele ja töölistele hakati väitma, et AV tahtvat Petr sakslastele maha müüa. Kutsuti töölisi ja soldateid revol hälli kaitsele, väites, et AV korraldusi tuleb eirata, need on niikuinii reetlikud, täita tulevat vaid SRK käske. Tegeleti ka Petr tööliste relvastamisega. Punakaarti oli loodud juba kevadest saadik. Kuni 23 000 relv töölist, kes olid enamlastele kuulekad, enne okt revol. Suureks ülesandeks oli ka sõjal jõudude koondamine, toodi Kroonlinnast Balti laevastiku madruseid, koondati ka Läti kütipolke. Petr garn väeosade suhtes aeti kahesugust pol, neis väeosades, mis tundusid olevat enamlaste propagandale altimad, üritati endaga kaasa tõmmata. Teised väeosad, kus enamlaste pos oli nõrgem, neid üritati neutraliseerida. Taheti AV sõjaväest eraldada
annaabi.ee 
