Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h
- Reovee puhasti asukohast - Kanalisatsiooni süsteemist - Looduslikest ja mittelooduslikest takistustest Kanalisatsiooni välisvõrgu skeemid: Ristvõrk- suubuvad üksikud kvartalikollektorid lühimat teed pidi suublasse Lõikuv skeem- saadakse kui kvartalikollektorid ühendatakse ühisesse peakollektorisse, mille trass on paralleelne suubla kaldejoonega Tsonaalne võrk- koondab reovee mitmest vesikonnast mitme pumbajaamaga peakollektori kaudu ühisesse puhastusjaama Radiaalse võrgu korral puhastatakse erinevate vesikondade reovesi erinevates puhastusjaamades Kanalisatsioonikaevud Kanalisatsiooni torustike kontrollimiseks ning puhastamiseks ehitatakse torustikele vaatluskaevud. Kaevud tuleb ehitada kohtadesse kus: Torustikud ühinevad Muutub torustiku suund Muutub lang Muutub läbimõõt Pikkadele sirgetele lõikudele
1927. aastal pandi uued rööpad TallinnViljandi teele. Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda PaideTamsalu liini vanade rööbaste asemele. Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse. Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad. Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli
Sügavus akvatooriumis kuni 17.8 m Kailiini pikkus 1350m Maksimaalne dedveit( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t Akvatoorium-36,26 km2 Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid.Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14 pumbaagregaati, mis võimaldavad lastida toornaftat kiirusega 46800 m3/t Tehnilised andmed: kaid Nr1 ja Nr2. Kai pikkus mõlemad kaid 367.6 m Maksimaalne laeva pikkus 307m Maksimaalne laeva laius- 55 m Maksimaalne laeva süvis- 15.85m Maksimaalne lastimiskiirus- 12000 m3/t Minimaalne lastimiskiirus- 800 m3/t Tehnilised andmed: Kaid Nr3 ja Nr4 Kai pikkus- mõlemad kaid 385m Maksimaalne laeva pikkus- 307m
kanalisatsioonitorusid läbi ehitada, ka nt maanteed, raudteed jne Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem: Ristvõrgus suubuvad üksikud kvartalikollektorid lühimat teed pidi suublasse või eesvoolu (jõgi, järv, oja). Kasutatakse sademetevee kanalisatsioonivõrgu puhul. Lõikuv skeem saadakse kui kvartalikollektorid ühendatakse ühisesse peakollektoritesse, mille trass on paralleelne suubla kaldajoonega. Tsonaalne võrk koondab reovee mitmest vesikonnast mitme pumbajaamaga peakollektori kaudu ühisesse puhastusjaama. Rakendatatakse nt reovee puhul. Enamlevinud lahendus. Radiaalse võrgu korral puhastatakse erinevate vesikondade reovesi erinevates puhastusjaamades. Meie puhul suht teoreetilist laadi, kasutatakse harva! Territoorium on jaotatakse osadeks, vesikondadeks ja kõigil vesikondadel on siis oma puhastusjaam. Kasutatakse siis, kui maa-ala on väga suur. Kanalisatsioonitorustik:
Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab
oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis
annaabi.ee 
