Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pumbad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pump, kolb, pumbad, rootor, tihend, tsentrifugaal, vahed, pumbata, silindris, labad, hammasrattad, klappide, sisselaskeklapp, elektrimootor, avaneb, vedelikus, lahendatud, paiknemine, silinder, surub, silindrist, tavalisem, tsentrifugaalpump, labapump, labadega, tsentrifugaaljõud, laienev, tõstekõrgus, 4500, kahjustunud, kuivalt, tiivik, soolase.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline)
veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .
ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel. - Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid kasutatakse juhul, kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega. Mis on asünkroonmootori eelised ja puudused võrreldes kommutaatmootoriga ning milline on tema tunnuskõver?
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
Kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. auto on konstrueeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaaljõud suuremat jõudu tagumistele ratastele. Eriti väliskurvis olev. Kui tagarataste rõhk pole piisav, siis kaldub auto tagaosa kurvi vastassuunas seda rohkem, mida pehmemad on tagarattad. Et niisugust ülejuhitavust vältida soovitab autovalmistaja tagaratastesse pumbata õhku natuke rohkem. Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel, pikivagudega. Sõidukil tohib kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud rehve, mis peavad olema ilma vigastusteta ja õige mustrisügavusega: Kui rehvis on ettenähtust vähem rõhku, siis sellise rehvi veeretakistus on suurem. Rehv kuumeneb rohkem ja kulub. Rehvi muster kulub kiiremini. Ja selle rehvi karkass saab vigastada. Pooltühja rehvi veeretakistusena on bensiinikulu tunduvalt suurem.
lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist
Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide peamised näitajad on toodud tabelis l.
annaabi.ee 
