o Veri ringleb kehas ainult ühes suunas Tähtis! Arterid: o Arterid viivad verd südamest organitesse o Südamest väljuv suur arter (AORT) haruneb aina peenemateks arteriteks o Arterites (välja arvatud kopsuarterites) liigub hapnikurikas veri o Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed o Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest , seda on tunda pulsina keha pinnal o ARTERITES LIIGUB VERI KIIRESTI Arterid meie kehas: AORT Kapillaarid: o On kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega o Kapillaarid juhivad verd organitest rakkudeni o Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus o Neil on õhuke sein (koosneb ühest rakukihist), see hõlbustab ainete vahetust. o VERI LIIGUB VÄGA AEGLASELT, ka see soodustab
Oma elastsuse tõttu saavad arterid survet taluda ja venida, ühtlustades nõnda vere liikumist. Silelihasrakkude kaudu (paiknevad arteriseina keskmises kihis) on aju poolt reguleeritav arterite läbimõõt ja seeläbi ka vererõhk. Arteris paneb vere liikuma südame kokkutõmbe surve. Veri liigub suurema rõhuga piirkonnast väiksema rõhuga piirkonda (ehk piki arterit kindlas suunas südamest eemale). Rõhulaine levimist arteris (pärast südame vatsakeste kokkutõmmet) tunnetame pulsina (see on kõige paremini tajutav keha piirkondades, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks randmel). Kahe kokkutõmbe vahel tõmbub arter jälle kokku, surudes verd edasi, südamest kaugemale. Südamest eemaldudes arterid üha jagunevad, muutudes järjest peenemateks. Kõige peenemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Need hargnevad juba peenteks juussoonteks ehk kapillaarideks, mis oma õhukese ühekihilise seina tõttu võimaldavad gaasi- ja ainevahetust vere ja kudede vahel.
Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete vahetus. Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides)
Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm.
mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~
Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire 10. Südame klapirikked. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos On takistatud vere läbimine õiges suunas (kas kodadest vatsakestesse või vasakust vatsakesest aorti või paremast vatsakesest kopsuarterisse), veri peab ennast justkui pressima läbi o Puudulikkus (klapp ei sulgu korralikult)
levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire H. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt – nendega seotud patoloogilise protsessi olemus ja peamised tunnused. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused Südame põhiklappide häired – rikked: Klappide ahenemine e stenoos o On takistatud vere läbimine õiges suunas (kas kodadest vatsakestesse või
Punaliblede ja kapillaarirakkude vahel toimub ainevahetus rakkudevahelise vedelikuga. Veenulid suubuvad veenidesse. Arterioolid – arterite hargnemise viimane aste Vereringefunktsioon ja selle reguleerimine Perioodiline vatsakeste kokkutõmme ehk süstol tõstab suurtes arterites rütmiliselt vererõhku, see rõhulaine levib mööda arterite seinu, põhjustades nende võnkumise, pulsilaine. Märkus. Just need rõhulained on tunda arterite ehk tuiksoonte palpatsioonil pulsina. Sellest tuleb eristada mahupulssi, s.t vooluhulga muutust arterites. Tuiksoontel ja suurtel arteritel on oma elastse seina tõttu amortisaatori roll. Süstoli ajal nad venivad, salvestavad selle energia ja annavad selle diastoolse pausi ajal elastse kokkutõmbe tõttu jälle tagasi. See protsess leiab aset ka vere voolamisel. Vaatamata rütmilisele mahupulsile, on vereringe lõpptasemel ikkagi ühtlane vool
annaabi.ee 
