õienektarit, puuvilja ja marju Mesilaste ja herilaste tähtsus Mesilased Herilased Inimestele: Hävitavad taimekahjureid Mesi Õistaimede tolmeldajad Vaha Looduses: Õistaimede tolmeldaja d Paljunemine Mesilased- Mesilasema paaritub kord elus ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Lesed ainult paaritumiseks Herilased- Sügisel lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased langevad talveunne. Sipelgad- Peale pulmalendu isased surevad, emased munevad sügaval pesas. Sipelgad Elupaik Tunnused Mullast või Lüliline keha taimejäänustest kokku Kuni 10mm pikkused kantud pesakuhilates Sipelgad Toituvad Kaitsekohastumused Teistest putukatest Tugevad lõuad ja Lehetäide magusast sipelgamürk nektarist ja taimemahlast Seemned Sipelgate tähtsus
kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist ei lasta leskesid enam tarusse tagasi ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Pereheitmine Kui pessa ilmub uus noor emasmesilane, võtab vana ema kaasa osa töölisi ning läheb uut pesapaika otsima - toimub pereheitmine. Tänan tähelepanu eest!
kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett. Paaritumine Ema ja-isaherilased lendavad pesast välja paarituma, pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emasherilased aga poevad puu-ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, sügisel pere hukkub. Kimalaste ehk maamesilaste elupaik: Ehitab pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse. kimalast kutsutakse veel kumalaseks,maamesilaseks ja metsmesilaseks Liigid: *talukimalane *hallkimalane *aedkimalane *jaanikimalane *karukimalane *kivikimalane *kulukimalane Kimalastel on :
Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades Emasid on peres üks kuni mõnisada, elavad ja munevad sügaval pesas Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere Vastsed nukkuvad kookonis Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus Pesa kaitsevad kõik töölised Kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased
peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ka raibete küljest puretakse selleks tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema - ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Pilte: Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Herilane http://www.astrades.ee/herilased.htm
mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad
Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad
Osad on töö sipelgad, toidusipelgad jne. Nende kuhilpesad on ehitatud kuivanud taimeosadest ja okstest Aedades ja elamutes elavad mullamurelased. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Paljunemine: Järglased nukkuvad kookonist. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Toitumine: Toituvad sipelgad peamiselt teistest putukatest, kes on kas maapinnal või kõdus, lehetäidemagusast nektarist ja taimemahlast, osa sipelgaid sööb ka seemneid võikasvatab pesas toiduks seeni.
Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega. Mõned ka inimkaaslejad: prussakas (Blatella germanica), tarakan (Blatta orientalis). Emane hoiab munapakke enda juures kuni poegade koorumiseni. Selts: prussakalised (Blattodea). 68. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: ühis- ja erijooni Termiidid: töölised/sõdurid võivad olla nii isased kui ka emased. Pärast pulmalendu jäävad termiidid maa alla kolooniasse ning enam päevavalgele ei tule. Rajatakse suured maapealsed pesad ventilatsiooniavadeks, põhikoloonia mullas. Toituvad tselluloosist, kasutades selleks sümbiontbaktereid. Kehaehituselt vanapärased, võrdsete tiibadega. Ühiselulised, mitme kastiga. Igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud emane ja isane; pereheitmise eel rohkem (noori) tiivulisi isaseid ja emaseid; väga palju mõlemast soost, kuid suguvõimetuid, mitmes
Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad
Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Ei ole kaitsealune liik. 4 Jooksiklased (Carabidae) 68 Suur hulk jooksiklaste liike tarbib valmikuna toiduks teisi putukaid ja seepärast on nad asendamatud mahepõllumajanduses kahjurite hävitamisel. Mõned armastavad ka seemneid, kuid kõik nende mullapinnal
annaabi.ee 
